Riigikogu reformierakondalste, sotsiaaldemokraatide ja E200 häältega lükati 14. mail esimesel lugemisel tagasi Isamaa esitatud seaduseelnõu, mille kohaselt oleks muuhulgas muudetud rangemaks platvormtööliste ning taksojuhtide keelenõuded.
Eelnõu "keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse" olulisemad muudatused puudutasid avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtede keelsust. Lisaks sooviti eelnõuga karmistada platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks oli taksojuhtidele teenindajakaardi saamise eeldusena piisaval tasemel riigikeele oskuse nõude kehtestamine.
Eelnõud tutvustas riigikogu kõnetoolist Isamaa rahvaesindaja ja endine haridusminister Tõnis Lukas. Tema sõnul on hetkel Eestis "murranguline aeg" ja kui nüüd kohe võõrkeelsetelt inimestelt keeleoskust nõudma ei hakata, siis "oleks see hukatuslik".
Lukas põhjendas vajadust muuta seaduseid eelkõige massisisserändega:
"Olukord on Eestis viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tööjõuturule on jõudnud – põhjusel, et Eesti on sisserändemaa – hulgaliselt inimesi, kes puutuvad Eestiga kokku esimest korda ja kelle keeleline ettevalmistus puudub või on nadi. Samas on need inimesed asunud tegevusse paljudes sektorites, kus eeldatakse eesti keele oskust. [Massisisserände tõttu] on tegemist murrangulise ajaga ja [keele- ning ühistranspordi seaduste] muudatustega ei saa kauem oodata, sest see oleks hukatuslik."
Lukase sõnul harjuvad inimesed keeleoskust puudutavatest seadustest möödahiilimise võimalustega ära. Ta lisas, et nimetatud seaduste eiramine on massiline ja sellega ollakse ära harjunud.
Lisaks tekib Isamaa rahvaesindaja sõnul võõrkeelsetel rahvahulkadel "õigustatud ootus". Kui keegi üritab kunagi eesti keelt taas "kehtestada", selle rolli avalikus ruumis uuesti jõustada, siis võõrkeelsed inimesed ilmselt arvavad, et kui siiani on ilma eesti keeleta hakkama saadud, pole seda põhjust ka siis osata. Millest Lukas ja Isamaa järeldavad, et eesti keele Eestis esimese keelena säilimise nimel tuleb kiiresti tegutseda.
39 saadikut toetas Isamaa eesti keelt toetava seaduseelnõu tagasilükkamist ja karmimate keelereeglite poolt hääletas 15 saadikut (oli tagasilükkamise vastu).
Kohal olnud 84 riigikogu saadikust 30 jätsid hääletamata, nende seas ka hulk koalitsiooni liikmeid. Reformierakonnast jäid teenidajate keeleoskuse osas ükskõikseks Annely Akkermann, endine kunstiinimene Signe Kivi, arhitektiharidusega Yoko Alender, endine Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, endine rahandusminister Jürgen Ligi, rohenoor Hanah Lahe, majandusteadlane Maris Lauri, moraaliekspert Margit Sutrop, Reformierakonna toiduahelas "broileri" karjääri teinud Õnne Pillak, endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt, dopingukahtlustustest pääsenud sportlane Kristina Šmigun-Vähi ja jalgrattur ning poliitilisest toiduahelast riigikokku pääsenud Kristo Enn Vaga. Sotsiaaldemokraatide seast jätsid hääletamata Helmen Kütt ja Priit Lomp. Eesti 200-st endine soovolinik Liisa Pakosta, ajakirjanik Juku-Kalle Raid, Prigožini ja EKRE seoste valede levitamisega vastu 2023. aasta riigikogu valimisi tuntust kogunud Peeter Tali ning meediategelane Igor Taro.
Toimetas Karol Kallas