Türgi kaitseminister Hulusi Akar (mütsiga) ja Katari kaitseminister Khalid bin Mohammad al-Attiyah (valges) Tripolis 17.08.2020. Foto: Türgi kaitseministeerium

Liibüa Rahvusliku Ühtsuse valitsusega sõlmitud kokkuleppe kohaselt saab Türgi oma käsutusse Misrata linnas asuva sadama. Itaalia, Prantsusmaa ja Kreeka näevad mereväebaasi asutamises eelkõige märki Türgi kasvavatest ambitsioonidest Vahemerel, vahendab uudistekanal Remix.

Türgi sõlmis Liibüa praeguse valitsusega kokkuleppe, millega Türgi saab õiguse pidada Misrata sadamas 99 aastat mereväebaasi. Euroopa ja Põhja-Aafrika riigijuhid näevad selles Türgi soovi Euroopa "ümber piirata", Vahemere allutamist oma sõjalisele kontrollile ning kontrollida Euroopat ründavat sisserännutööstust. 

Türgis elab hinnanguliselt neli miljonit Lähis-Ida ja Aafrika päritolu oma riikidest erinevatel põhjustel lahkunud inimest, kellest pea kõik soovivad jõuda Euroopasse ning keda Türgi kasutab ära Euroopa Liidult raha ning soodsate kokkulepete välja pressimiseks. Misrata sadamaga saab Türgi omale Euroopa šantažeerimiseks märkimisväärselt jõudu juurde, kuna selle kaudu saab kontrollida Põhja-Aafrika tähtsamaid inimkaubanduse teekondi.

Kokkulepe sõlmiti liibüalaste ja Türgi vahel esmaspäeval 17. augustil, kui Liibüat külastasid Türgi kaitseminister Hulusi Akar ja Katari kaitseminister Khalid bin Mohammad al-Attiyah.

Katar lubas saata Liibüasse oma väeüksused ja aidata riigil üles ehitada selle sõjalist infrastruktuuri.

Türgi on üritanud Liibüasse oma sõjaväebaase rajada mitu kuud. Lisaks mereväebaasile soovib Türgi ametlikult oma kontrolli alla saada ka riigi suurima al-Watija lennuväebaasi, kus Türgi sõjavägi on juba praegu tegev.

Strateegilises asukohas asuv al-Watija lennuväebaas annab kontrolli suure maa-ala üle, mis piirneb Tuneesia, Alžeeria ja Vahemere rannikuga Misratast Tuneesiani. 

Itaalia päevaleht Il Giornale nimetab Katari, Türgi ja Liibüa lepingut "raudseks paktiks" kolme Moslemi vennaskonna ideoloogiat jagava riigi vahel. Moslemi vennaskond on radikaalne islamistlik organisatsioon, mis on selle äärmuslikkuse tõttu paljudes riikides keelatud. Türgi ja Katar on Moslemi vennaskonna suurimad toetajad ning Tripolis asuv Liibüa valitsemisele pretendeeriv rühmitus on samuti nimetatud äärmuslaste mõju all.

Kohtumise käigus lepiti kokku, et Katari, Türgi ja Lääne-Liibüa valitsuste esindajad hakkavad Misratas kord kuus regulaarselt kokku saama. Katar saadab Liibüa lääneosa valitsusele appi ka oma sõjalised nõuandjad.

Türgi on saatnud Liibüasse nii oma sõdureid kui läkitanud sinna Süüriast palgatud erinevate riikide palgasõdureid ja ISIS-e võitlejaid.

Liibüa konkureeriv, sõjapealik Haftarile alluv valitsus avaldas Türgi ja Katariga sõlmitud kokkulepete osas rahulolematust ning ähvardas vastumeetmetega. Haftarit toetavad Egiptus, Venemaa ja Prantsusmaa. Egiptus on Haftarile saatnud nii tanke kui rünnakuhelikoptereid.

Teisipäeval, 18. augustil käis Haftari Ida-Liibüa peakorteris kohtumas Egiptuse sõjaväeluure ülem kindralmajor Khalid Medjugorje.

Toimetas Karol Kallas