Twitter pidi president Donald Trumpi lõplikuks eemaldamiseks tema postituste sõnu väänama ja postituste konteksti "Hitleriks" määrama. Väljend "Ameerika patrioodid" tõlgiti näiteks "vägivalla ülistamiseks".
12. detsembril avaldas Twitter eelmise juhtkonna ajal toimunud demokraatia ja sõnavabaduse lämmatamise paljastuste viienda osa, mille pani kokku ajakirjanik Bari Weiss.
2021. aasta 8. jaanuari hommikul säutsus president Trump, kelle Twitter lubas peale järgmist "rikkumist" sotsiaalvõrgust lõplikult eemaldada, kaks korda.
"75 000 000 Ameerika patrioodil, kes hääletasid minu, ESMALT AMEERIKA ja TEEME AMEERIKA JÄLLE SUUREKS poolt on VÄGEV HÄÄL, mis kostab kaugele tulevikku. Neid ei saa alandada, nendega ei saa mitte mingil viisil ega kujul ebaõiglaselt käituda!!!
"Küsijatele ma vastan, ma ei lähe 20. jaanuaril presidendi ametisse vannutamise tseremooniale," oli teine säuts.
2019. aastal kirjutas Twitter oma juhises "Maailma riigijuhid Twitteris: põhimõtted ja lähenemine":
Meie ülesandeks on tagada mõtteavalduste keskkond, mis võimaldab inimestel saada teavet ja suhelda otse oma juhtidega.
Ja:
… eesmärk on tagada avalikkusele õigus teada, mida nende juhid mõtlevad ja nõuda neilt vastutamist.
Kuid, nagu selgub Twitteri eelmisest paljastuste lõimest, kasvas peale 6. jaanuari sündmusi nii sotsiaalvõrgu sisene kui väline surve, et Trump lõplikult tühistataks. Sõnavabaduse poolt olevaid inimesi oli ainult mõni üksik.
Teiselt poolt korraldasid ettevõtte progressiusulistest aktivistidest töötajad kampaania ja nõudsid juhtkonnalt presidendi eemaldamist. "Me peame tegema õiget asja ja selle konto keelustama," kõlas aktivist-töötajate nõudmine.
"See on päris selge, et ta üritab inimesi õhutada [vägivallale] ilma, et ta [Twitteri sisu] reegleid rikuks," õigustati säherdust soovi.
8. jaanuari lõuna ajal avaldas Washington Post 300 Twitteri töötaja allkirjaga avaliku kirja ettevõtte juhtkonnale, milles nõuti Trumpi tühistamist. "Me peame uurima Twitteri kaasosalust sündmustes, mida Joe Biden on õigesti määratlenud ülestõusuna."
Samal ajal said ilmselt kõik Twitteri töötajad aru, et Trump pole rikkunud ühtegi sotsiaalvõrgu ettekirjutust ja ta ei ole kedagi kutsunud üles vägivallaga võimu haarama.
Anika Navaroli Foto: Scanpix
Twitteri poliitikate rakendamise ametnik Anika Navaroli, kellest sai hiljem üks USA kongressi demokraatide moodustatud 6. jaanuari komisjoni "võtmetunnistajatest", kirjutas ettevõtte töötajate suhtluskanalis, et Trumpi postitustest pole leitud ühtegi üleskutset vägivallale ega rikkumist.
Samas üle aasta hiljem demokraatide komisjonile antud tunnistustes väitis Navaroli: "Ma anusin eelnevalt mitmeid kuid, ma nägin seda ette, juhtisin tähelepanu olukorra tõsidusele, et kui me mitte midagi sellega, mida ma nägin juhtumas, ette ei võta, siis inimesed surevad."
Weiss juhib järgnevalt tähelepanu, et Trumpi keelustamist tuleb võtta kontekstis, kuidas sotsiaalvõrgustik käitus teiste riigipeadega, kelle hulgas on näiteks Iraani, Nigeeria ja Etioopia juhid.
Iraani äärmusislamistist juht ajatolla Khamenei näiteks säutsus 2018. aasta 3. juunil:
Meie seisukoht Iisraeli suhtes on jäänud samaks. Iisrael on Lääne-Aasia piirkonna pahaloomuline vähkkasvaja, mis tuleb eemaldada ja hävitada: see on võimalik ja see saab teoks. 
Ajakirjanik toob mitmeid teisi näiteid, kuidas erinevad riigijuhid on kutsunud üles teisi riike, rahvusi ja vähemusi hävitama.
Twitteri töötajad eesotsas justiits-, poliitikate ja usalduse valdkonna juhi Vijaya Gaddega leidsid lõpuks, et väljendit "Ameerika patrioodid" võib tõlgendada "vägivalla ülistamisena". Peale seda leiti, et Trumpi, "kui kõiki tema säutse koos vaadata, võib võrrelda Uus-Meremaa Christchurchi mošee ründaja ja Hitleriga ning ta on vaja platvormilt välja visata".
Mõned tunnid hiljem, 8. jaanuaril 2021, Trumpi Twitteri konto suleti. Suurt hulka Twitteri töötajaid tabas rõõmuekstaas.
Weiss osutab, et juba 9. jaanuaril asusid Twitteri töötajad aktiivselt sõtta "Covidi väärteabega".
Trumpi eemaldamine tekitas küsimusi paljudele riigijuhtidele, sealhulgas Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, Saksamaa kantslerile Angela Merkelile ja Mehhiko presidendile Andres Manuel Lopez Obradorile. Nende ja hulga teiste avaliku elu tegelaste mured võib võtta kokku, et kellelegi ei meeldinud, kui mõne eraettevõtte üksikud juhid hakkavad demokraatiat ja sõnavabadust endale sobivas suunas mõjutama.
Toimetas Karol Kallas