Ühendkuningriigi islamikohtud ahistavad naisi

Londoni šaria piirkonna märgistus Pilt: Change.org

Ühendkuningriigis on moslemite seas levinud religioossed abielud, mis jäetakse ametlikult registreerimata. Selle tulemusena sunnitakse üha suuremat hulka briti naisi hakkama mitmenaisepidaja naiseks. Kui naine maha jäetakse – mida on islami seaduste järgi hõlbus teha – siis jääb ta ilma igasugusest mehepoolsest toest.

Naiste õiguste eest seisvate organisatsioonide sõnul sõlmitakse islamiabielusid üha rohkem, kuid riigi ees neid ei seadustata. Selle tulemusena jäävad naised ilma meestepoolsest rahalisest ja muust toest, vahendab The Independent.

Kui nii abiellunud naistel tekib probleeme, siis nende ainsaks võimaluseks on pöörduda islamikohtute poole, mis sunnivad neid kas elama edasi ebameeldiva mehega või otsustavad, et neil pole õigust enda ja laste ülalpidamiseks nõuda raha ega muid vahendeid.

Mosleminaiste kurb olukord tõusis taas avalikkuse ette, kui Ühendkuningriigi justiitsminister vaidlustas Londoni Kõrgema kohtu otsuse ja leidis, et moslemite abieluküsimusi saavad lahendada ainult šaria kohtud.

Nasreen Akhter oli sõlminud nikah, ehk siis islami abielulepingu, Mohammed Khaniga. Paar oli abielus kaheksateist aastat ja neil on neli last. Maksu- ja muudel põhjustel näitas paar ennast abielus olevana nii Ühendkuningriigis kui Araabia Ühendemiraatides, kus nad elasid aastatel 2005–2011.

47-aastase advokaadist proua Akhteri sõnul soovis ta sõlmida abielu ka tsiviilvõimude juures, kuid tema mees ei olnud sellega nõus. Nende abielu läks lõhki siis kui härra Khan arvas, et tal on aeg võtta Akhteri kõrvale teine naine.

Härra Khan väitis, et vaatamata nende ligi kahekümneaastasele kooselule polnud nende kooselu päris abielu.

Naine viis asja kohtusse ja 2018. aasta juulikuus Londoni Kõrgemas Kohtus langenud otsusega mõisteti Khanilt Akhteri kasuks välja toetusraha.

Kohtuotsuses seisis: “Naise poolt esitatud tõenditest selgub, kuidas mees sundis teda nõustuma polügaamiaga, kuna islam seda lubab ja mees nimetas naist halvaks moslemiks ning jumala sõna põlgajaks. Selline käitumine näitab lubamatut emotsionaalset manipuleerimist.”

Ehkki paistis, et proua Akhteri mured on selleks korraks lahendatud, sekkus kaasusesse Ühendkuningriigi valitsus. Justiitsministri Geoffrey Coxi sõnul tuleb kohtuotsus ümber teha. Lõpliku otsuse peaks kohus langetama mõne kuu jooksul.

Proua Akhteri poolel on avalikult üles astunud mustanahalisi- ja vähemusnaisi toetav organisatsioon Southall Black Sisters, leides et nimetatud kohtuasjal on laiem ühiskondlik tähtsus.

Organisatsiooni juhi Pragna Pateli sõnul “on nad rabatud tõsisasjast, et valitsus sellisel viisil sekkus. Me ei saa aru, miks on vaja pöörata ümber õiglane kohtuotsus. Kohus on langetanud arusaadava otsuse, mõistes naisele välja toetuse.”

Pateli sõnul levivad sarnased probleemid üha laiemalt ja teatud määral puudutavad need ka hindu ja sikhide naisi.

“Kui naised pöörduvad šaria või muude religioossete “kohtute” poole, langetavad need tihti otsuse naiste kahjuks ja sunnivad naisi jääma abieludesse. Sellised institutsioonid [šaria kohtud] on misogüünsed, patriarhaalsed ja ebademokraatlikud. Nimetatud institutsioonid lämmatavad üha suuremal määral naiste õiguseid. Kui seadus pöörab meie vastu, siis lülitab see naised kriminaalõigussüsteemist välja.”

Pateli sõnul muutuvad moslemikogukonnad ja teised vähemusgrupid üha radikaalsemateks, mis omakorda muudab naiste probleemid järjest hullemateks. Probleemi keskmes on “usuvõimu” küsimus, kuid see puudutab ka laiemat ühiskonda, kuna järjest laiemalt levivad tõekspidamised, et tähtsam on järgida religioosseid- kui tsiviilseaduseid.

Euroopa Nõukogu otsustas käesoleva aasta jaanuaris, et Ühendkuningriigis abielluvad moslemipaarid peavad kas enne või islami abielutseremoonia ajal registreerima oma kooselu ka tsiviilvõimude ees. Samuti peab kõrvaldama takistused, mis ei luba mosleminaistel otsida abi tsiviilõigussüsteemist.

Kampaaniagrupi One Law for All (Üks seadus kõigile) ühe eestvedaja Maruam Namazie sõnul “on valitsus alati õnnelik, kui saab vähemusnaised heita alternatiivsete kohtute (kangaroo court) ja usupõhise seadussüsteemide kätte ning sedasi hallata vähemuskogukondi, tuues ohvriks naiste õigused. Kui justiitsministri taotlus läbi läheb, siis süvendab see vähemusnaiste diskrimineerimist veelgi.”

2017. aastal Ühendkuningriigis läbi viidud uuring näitas, et kõigil abielus olevatel mosleminaistel oli nikah, kuid kahel kolmandikul ei olnud selle kõrval abielu tsiviilkorras registreeritud.

Esimesed islami või šaria kohtud alustasid Ühendkuningriigis tegevust 1980. aastate alguses kui peaministriks oli Margaret Thatcher.

Ühendkuningriigis tegutsevate šaria kohtute arv ei ole täpselt teada. Arvatakse, et neid tegutseb 85 kuni 130 ümber.

Toimetas Karol Kallas

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!