Ühe peamise homoideoloogilise propagandaühinguna tuntud Eesti LGBT Ühing kuulutab oma kodulehel, et paljude teiste organisatsioonidele kõrval on nende partneriks ka Lastekaitse Liit. Milles nende kahe ühenduse ühised huvid ja koostöö seisnevad, seda osapooled ei kommenteeri.
Sotsiaalministeeriumi kaudu heldet riiklikku rahastust nautiv Eesti LGBT Ühing kuulutab oma kodulehel, et mitmete nn homoõiguste eest seisvate ühingute kõrval on nende partneriks ka rohkem kui miljonieurose aastaeelarvega ja samuti peamiselt avalikest allikatest rahastatud Lastekaitse Liit.
Sarnaselt Lastekaitse Liidule on Eesti LGBT Ühing toonud oma partneritena välja ka Feministeeriumi, Eesti Seksuaaltervise Liidu, Geikristlaste Kogu, LadyFesti, Eesti Inimõiguste Keskuse, LGBT filmifestivali Festheart, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku, Tallinn Pride'i, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning mitmed muud ühendused või ettevõtmised.
Objektiivi palvele selgitada, mis ajast on Eesti LGBT Ühing ja Lastekaitse Liit partnerlussuhetes, milles need partnerlussuhted seisnevad, mis põhjusel partnerlussuhted sisse seati ning kelle initsiatiivil seda tehti, kummaltki partnerilt vastust ei laekunud.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on ühelt poolt kõnekas see, et ei Lastekaitse Liit ega Eesti LGBT Ühing ei ole valmis nende vahelist partnerlussuhet kommenteerima, ent teiselt poolt ka see, et niisugused partnerlussuhted üldse eksisteerivad.
"Üllatavaks ei saa niisugust tasahilju punutud liitu siiski pidada, võttes arvesse, et mõlemad organisatsioonid on ühemõtteliselt võltskodanikuühiskonna esindajaks ning et mõlemad saavad suure osa oma rahastusest sotsiaalministeeriumi kaudu," märkis ta.
Mõne päeva eest keeldus Lastekaitse Liit väljendamast seisukohta seoses asjaoluga, et ka Eestis on hakanud homopaarid endale välismaalt lapsi tellima, olgugi et selline praktika on Eestis otseseselt seadusega keelatud.
Liit põhjendas seisukoha välljendamisest keeldumist väitega, et seda polevat võimalik teha, kuna seadusandja ei ole antud küsimuses arutelu algatanud. Objektiivi toimetuse küsimusele sellest, kas Lastekaitse Liit peab võimalikuks kujundada seisukohti vaid nendes küsimustes, mille osas on seadusandja avanud arutelu, ent muudes laste kaitsmist puudutavates küsimustes peab seisukoha kujundamist ja väljendamist võimatuks, sisulist vastust paraku ei laekunud.
Tähelepanuväärselt on Lastekaitse Liit varem sageli väljendanud oma seisukohti ka ilma, et vastavates küsimustes oleks seadusandja arutelu avanud. Alles 12. septembril saatis liit erakondadele oma ettepanekud selle kohta, kuidas parandada väärkoheldud laste abistamise süsteemi ning kuidas tagada õigusrikkumisi toime pannud lastele lapsesõbralik abistamine.