Ühendkuningriigi nügimisüksuse juht on kindel, et tulevikus tulevad taas sulgemised ja maskisunnid ning inimesed kuuletuvad neile, kuna neid on selleks dresseeritud.
"Inimesed on välja õpetatud … põhimõtteliselt on kuuletumine [sulgemistele ja maskisunnile] võimalik taas sisse lülitada," leiab Ühendkuningriigi valitsuse nügimisnõunik David Halpern. Samuti on inimesed "treenitud" kandma maske ja töötama kodus ning nad on valmis Halperni sõnul seda taas tegema tuleviku kriiside ajal, vahendab Telegraph.
4. juulil teatas Matt Hancock (UK Covidi aja terviseminister) Covidi meetmeid uurivale parlamendikomisjonile, et Britannia peab olema valmis võitlema tuleviku haiguspuhangutega ja selleks on vaja ühiskond sulgeda hulga varem, laiaulatuslikumalt ning jõulisemalt.
Telegraphi ajakirjanikele antud intervjuus ennustas valitsuse nõunik Halpern, et Ühendkuningriigi inimesed kuuletuvad järjekordsele "ole kodus" käsule, kuna "neid on nii treenitud".
Halperni sõnul pole hirmutamisel põhinevad sõnumid üldiselt tõhusad, kuid neid on vaja kasutada äärmuslikes olukordades.
"Need on ajad, kui on vaja saada hakkama… eriti siis kui sa arvad, et inimesed on valesti kalibreeritud," leidis ta.
Ekspertarvamused, nagu Britannia oleks tulevaste teineteisest eemale hoidmiste tarbeks välja õpetatud, põhjustavad sulgemiste skeptikute seas tõenäoliselt küsimusi, kuna kaasnevad kahjud võivad olla kasust suuremad.
Kui Covid-19 levima hakkas, palkas Hancocki juhitud ministeerium Halperni käitumuslike kaemuste töörühma (Behavioural Insights Team; BIT), mida rahvakeeli tuntakse nügimisüksusena. BITi ülesandeks oli anda ministeeriumile sujuvat käitumisalast nõu ja teadlastele maksti selle eest miljon naelsterlingit.
Nügijad mõtlesid välja hulga kõlavaid loosungeid, nagu näiteks "käed, nägu, vahemaa" (hands, face, space), et inimesed kuuletuksid võimalikult suurel määral Covidi käskudele.
Halpern selgitas ajakirjanikele, et tema nügijate üksuse kampaaniate eesmärgiks oli juurutada inimeste seas uusi käitumisnorme.
Tema sõnul toimisid nende reklaamplakatid visuaalsete ajenditena (visual prompts), mis tagas, et "kui sa lähed poodi või kuhugi mujale, siis tuleb sulle meelde, sulle vihjub, see toimib nagu [õige] käitumise päästikuna".
Nügimisprofessori sõnul panid tema meeskonna koostatud sõnumid inimesi maske kandma ja "inimesed tundsid ennast alasti, kui nad unustasid seda teha".
"Selle kohta võib öelda nii: sa tundsid ennast "taevas halasta, mul ei ole maski". Sa tundsid ennast alasti, kas ei olnud nii?"
Kuna inimesed on uue käitumise selgeks õppinud, siis Halperni sõnul "on põhimõtteliselt see võimalik jälle sisse lülitada".
"Te olete millegi, mida kutsutakse "harjumuste silmuseks" (habit loop) alguses: kui see on juba juhtunud, peaksite te seda uuesti tegema," rääkis ta.
Tõsised katastroofid "jätavad ühiskonnale kestva jälje," jätkas nügija. Samal viisil kui alludes treeningule, ennustab selline "pool-evolutsiooniline" mõju üpris jõuliselt ette inimeste tulevast käitumist, väitis ta.
Professor ennustas, et kui tuleb uus nakkushaiguste puhang, hakkavad Briti inimesed avalikus ruumis taas maske kandma ja seda "suhteliselt kiirkorras, kui neid selleks veendakse".
"Inimesed võivad vastu hakata, "kas me tõesti peame seda tegema", näidates nii välja tervemõistuslikku skeptilisust. Samas kui kord ollakse neid muskleid treeninud, siis suure tõenäosusega hakatakse neid jälle kasutama," kinnitas ta.
Samamoodi on inimesed valmis jääma koduseinte vahele, kui valitsus tahab lämmatada mõnda kohalikku haiguspuhangut.
"Me oleme tänaseks saanud palju rohkem teada, me oleme harjutanud ja me saame seda jälle teha," ütles ta.
Nügijate juht tunnistas, et Covidi ajal kõik ei kuuletunud piirangutele. 2021. aasta alguses tuvastas tema meeskond, et kaheksa protsenti elanikkonnast olid [nakkuse] "superlevitajad".
"Need on inimesed, kelle pärast peaks tõsiselt muret tundma," rääkis nügija.
Käitumisteaduse valdkonna nõu, mida valitsuse ministritele mitmest allikast jagati, on pälvinud hulgaliselt kriitikat. Eelmisel aastal nõuti ekspertide poolt, et selle kasutamist uuritaks lähemalt.
Covidi aja meetmeid uuriva parlamendirühma (APPG) kaaseesitsuja Esther McVey küsis: "Me peame esitama küsimuse: kui eetiline oli Briti inimeste peal kasutada varjatud psühholoogilisi strateegiaid?"
Vastates kriitikale, et mõned nügijate reklaamid olid "ülemäära hirmutavad", väitis Halpern, et sellistele karmimate sõnumite meetmetele on olemas pretsedent. Hirmutav 1986. aasta AIDSi hauakivi reklaamikampaania "kohta arvatakse, et see on päriselt päästnud paljusid elusid", osutas ta.
Halperni sõnul peab inimeste käitumisse sekkumisest rääkima avalikult ja igati asjakohane on selle juures demokraatlik osalusprotsess.
Toimetas Karol Kallas