Ungari parlament kaitseb bioloogilist soomõistet ning ei toeta Istanbuli konventsiooni

Ungari parlament. Foto: Scanpix

Ungari parlament võttis vastu poliitilise deklaratsiooni, milles kutsub riigi valitsust üles end mitte Istanbuli konventsiooniga siduma. Parlament seisab vastu ka nn “sotsiaalselt konstrueeritud” soomõiste juurutamisele. 

Peamiseks põhjuseks, miks parlament konventsiooni ei toeta, on sellesse sisse kirjutatud soopõhine lähenemine. “Parlament ei soovi muuta meie riikliku õigussüsteemi osaks ei sotsiaalse soo (gender) mõistet ega ka konventsiooni soopõhist lähenemist,” seisab deklaratsioonis.

Samuti on parlamendile vastukarva konventsiooni sätted, mis näevad nende hinnangul ette asüülitaotluste rahuldamist soo alusel, mis omakorda takistaks riigil efektiivselt illegaalse immigratsiooniga võitlemist.

“Meil on õigus kaitsta oma riiki, kultuuri, seadusi, traditsioone ning rahvuslikke väärtusi, mida ei peaks takistama ei soopõhine lähenemine, mis erineb enamuse seisukohast, kui ka immigratsioon, mis on piiramatu või jagab privileege sõltuvalt soost,” kirjutatakse deklaratsioonis.

Ungari seadustest piisab 

Parlamendi sõnul on need konventsiooni osad, mis puudutavad laste kaitsmist ja naistevastase vägivalla ärahoidmist, niigi riigi õigussüsteemis au sees.

Parlament kutsus valitsust üles keelduma edaspidi riigi sidumisest konventsiooniga. Samuti palus parlament valitsusel ka ELi institutsioonides esindada vaatenurka, mille kohaselt EL ei peaks konventsiooni järgima.

Ungari parlament jättis naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimata juba kuu alguses. Riik allkirjastas küll konventsiooni juba 2014. aastal, kuid selle jõustumiseks on vajalik ka ratifitseerimine.

Tekst sätestab eritingimused

Konventsiooni tekstis seisab tõepoolest, et sellega liitunud riigid rakendavad seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et naistevastast soolist vägivalda saaks käsitleda tagakiusamise vormina 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõike 2 tähenduses ja tõsise kahju tekitamisena, mis annab aluse täiendavaks/subsidiaarseks kaitseks.

Lisaks tagavad riigid, et kõiki konventsioonis sätestatud põhjuseid tõlgendatakse “sootundlikult” ning kui tuvastatakse, et kardetav tagakiusamine leiab aset ühel või mitmel nimetatud põhjusel, antakse taotlejale põgeniku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele.

Samuti võtavad osalised vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et töötada varjupaigataotlejate jaoks välja sootundlikud vastuvõtuprotseduurid ning tugiteenused, samuti sootundlikud juhised ja sootundlikud varjupaigaprotseduurid, sealhulgas põgeniku staatuse kindlaks määramise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise osas.

Muuhulgas võtavad osalised ka vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kaitset vajavaid naistevastase vägivalla ohvreid ei saadetaks, sõltumata nende staatusest või elukohast, ühelgi tingimusel tagasi mis tahes riiki, kus nende elu võib olla ohus või kus neid võidakse piinata või ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohelda või karistada.

“Sotsiaalselt konstrueeritud” sugu 

Istanbuli konventsioon defineerib mõistet “sugupool” kui “sotsiaalselt konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused või omadused, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab.” Konventsioon eristab ka bioloogilist ja sotsiaalset sugu.

Konventsiooniosalised kohustuvad aga konventsiooni rakendamisel ja mõjude hindamisel arvestama sugupoolte aspekti ning edendama ja efektiivselt rakendama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitikaid ja naiste õigusi.

Samuti tunnustavad, julgustavad ja toetavad konventsiooniosalised kõikidel tasanditel naistevastase vägivallaga võitlevate asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna tööd ning seavad nende organisatsioonidega sisse tõhusa koostöö.

Konventsiooni tekstis väidetakse muuhulgas, et naistevastane vägivald on naiste ja meeste “ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete väljendus, mis on viinud meeste ülemvõimule naiste üle ja naiste diskrimineerimisele ning mis on kujunenud takistuseks naiste täielikule arengule”.

Samuti väidetakse tekstis, et naistevastasel vägivallal on “struktuurne soopõhine iseloom” ning “naistevastane vägivald on üks olulisimaid sotsiaalseid mehhanisme, millega naised surutakse meestest alamasse positsiooni.”

Toimetas Jaanus Vogelberg 

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!