Ungari välisminister Péter Szijjártó arvab, et Ameerika Ühendriikidel pole õigust sekkuda Bosnia-Hertsegoviina siseasjadesse ja Washingtoni bürokraadid ei saa Balkani piirkonna probleemidest väga hästi aru.
Szijjártó andis kolmapäeval 22. märtsil koos Bosnia ja Hertsegoviina välisministri Elmedin Konakovićiga pressikonverentsi, mille käigus küsiti tema arvamust Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu hiljutise üllitise kohta, milles kritiseeriti "vastutustundetute sõnade" pärast Bosnia serblaste juhti Milorad Dodikut. Dodik valiti 2022. aasta novembris kolmandat korda Republika Srpska juhiks, mis on Bosnia ja Hertsegoviina serblaste enamusega osa, vahendab uudisteportaal ReMix.
Kuna Bosnia ja Hertsegoviina valitsus ihub hammast serblaste vabariigi territoriaalsele terviklikkusele, siis lubas Dodik sellisel juhul kuulutada välja omaette riigi. Samuti ei meeldi serblastele, et Bosnia ja Hertsegoviina ülemkohus tühistas nende varaseaduse.
USA riigidepartemang luges Dodikule sõnad peale, et tema "ütlused ei ole vastutustundlikud, need on ohtlikud ja kahjustavad Bosnia ja Hertsegoviina edasist ühendumist Euroatlantilise koostööprojektiga". Riigidepartemang lubas samuti seista Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalse terviklikkuse ja selle paljurahvuselise olemuse eest.
Ungari välisministri hinnangul ei puutu Bosnia ja Hertsegoviina siseasjad Ameerika Ühendriikidesse. Seda enam, et keegi ei ole nende käest küsinud, mida nad asjast arvavad.
"Kuna viidatud USA riigidepartemangu ülevaate teema puudutab ka meid (Ungarit), siis pean ma tunnistama, et ma olen jahmunud. Ma jahmun ikka ja jälle, nii igal aastal, kui Ameerika Ühendriikide riigidepartemang võtab omale julguse teha selliseid karme avaldusi teiste riikide siseteemade ja -küsimuste suhtes," rääkis Szijjártó.
"Mul on küsimus: kuidas ja mille pärast nad sellise mõtteni jõudsid?"
"Ma ei tea, et Bosnia ja Hertsegoviina või minu juhitud välisministeerium kirjutaks raporteid mõne teise riigi inimõiguste või mingite muude teemade kohta. Miks me seda ei tee? Sellepärast, et esiteks ei puutu sellised asjad meisse ja teiseks ei ole meil õigus sellistesse olukordadesse sekkuda. Selle pärast on see ennekuulmatu ja jahmatav, et Washingtoni bürokraadid võtavad endale pähe, et võivad üheskoos teha selliseid avaldusi meiesuguste riikide kohta, millised arvamused põhinevad suvalistel kallutatud ülevaadetel, mida tihti rahastavad Ameerika Ühendriigid ise."
"Seega ma ütlen selgelt välja: kuidas nad on selleni jõunud? Me jätame selle Bosnia ja Hertsegoviina inimeste otsustada, kes ja kuidas neid peaks juhtima või kas Bosnia ja Hertsegoviina inimesed on asjade seisuga rahul," jätkas ta.
Välisministri sõnul sekkuvad Ameerika Ühendriigid ka Ungari siseasjadesse ja selline sekkumine on on muutunud eriti jõhkraks peale 2020. aasta jaanuari kui demokraadid said Valges Majas võimule.
"Mis puutub Ungari olukorda, siis peaks Washington jätma selle Ungari inimeste hooleks, sest Ungari inimesed on piisavalt täiskasvanud, et ise otsustada, mis on nende jaoks hea. Me ei luba mitte kellelgi seada kahtluse alla Ungari demokraatiat ja läbi demokraatlike valimiste avaldunud Ungari inimeste tahet, seda isegi siis kui arvajad juhtuvad töötama Washingtonis riigidepartemangus. Sellised asjad tuleb siin ja nüüd kohe ära lõpetada," teatas Szijjártó ajakirjanikele
Ungari välisminister leidis samuti, et viimase aja rahvusvahelisest poliitikast on kadunud austus üksteise vastu:
"Tänapäeval rahvusvahelises poliitikas enam üksteist ei austata. Mõned riigid sekkuvad väga innukalt teiste riikide tegemistesse. Me teeme alati koostööd nende riigijuhtidega, keda Bosnia ja Hertsegoviinas võimule valitakse. Me ei sea siinseid valimisi küsimuse alla ja me austame nende tulemusi. Me teeme koostööd bosnialaste valitud inimestega," selgitas Szijjártó.
Hiljem selgitas ta sotsiaalmeedias: "Kõik, kes arvavad, et Lääne-Balkanil saab midagi sanktsioonidega lahendada, ei saa Lääne-Balkanil toimuvast mitte midagi aru."
Ta kinnitas, et Ungari võtab Lääne-Balkanit ja Dodiku valimist tõsiselt, sest Euroopa turvalisus ei ole mõeldav ilma selle piirkonna stabiilsuseta.
Toimetas Karol Kallas