Eesti välisminister Urmas Paet kuulab hoolega, mida räägib Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Foto: Scanpix

Eesti endine välisminister ja praegune europarlamendi saadik Urmas Paet kasutas võimalust, et propageerida 3. mai Helsingi Sanomate külalisautorite veerul Euroopa Liidu poliitikat. Emeriitdotsent Antero Ollila kommenteerib lühidalt Urmas Paeti põhiteese.

(Antero Ollila kommentaarid Uusi Suomi veebilehelt on lisatud kursiivtekstis.)

1. EL-i positiivne mõju on iga probleemi puhul suurem kahjust. Eurotsoon on toonud kaasa suured probleemid Vahemere äärsetele riikidele. Kreeka ei ole saanud hakkama Euroopa Keskpanga laenudega, vaid on pankrotis. Island tuli keerulisest olukorrast välja tänu oma iseseisvale valuutale.

2. EL on takistanud sõdade puhkemist Euroopa maade vahel. Euroopa sõjad said alguse kuningaist, keisritest ja hulludest diktaatoritest. Ükski demokraatlik Euroopa maa ei ole algatanud sõda teise (Euroopa) riigi vastu.

3. EL-i vastased jõud saavad populaarsust juurde tänu immigratsioonivastasusele, kuigi EL-il ei ole sellega midagi pistmist. Nüüd unustab saadik EL-i olulisimate hulka kuuluva põhimõtte ehk inimeste vaba liikumise EL-i piiride sees.

4. Terrorismitõrje õnnestub EL-il paremini kui liikmesriikidel üksikult. Liikumine EL-i territooriumil ilma piirikontrollita edendab terrorismi.

5. EL teeb immigratsiooniprobleemiga tegelemise kergemaks. EL on teinud selle probleemiga tegelemise keerulisemaks, kuna EL on selles küsimuses otsekui halvatud seisundis. EL-i lahendus on olnud selline, et kui inimene on “Vahemere testis” ellu jäänud, on ta kvalifitseerunud õigeks pagulaseks. Selline positsioon on murendanud EL-i ühtsust, kuna mõned maad, sealhulgas Rootsi ja Taani, on end ühtsetest otsustest distantseerinud (piirikontrolli küsimuses).

6. EL teeb kergemaks Euroopa aeglase majanduskasvu probleemiga tegelemise. EL ei tee seda kergemaks, vaid keerulisemaks, ja eelkõige eurotsoonimaades. Kuna euro ei ole iga riigi konkurentsivõime suhtes painduv, loob see olukorra, kus Saksamaa saab odavast eurost kasu ning vaesed maad kannavad kahju, kuna euro on neile liiga kallis. Soome on kannatanud sellest peale, kui lõpuks täitus pankurite unelm kindlast valuutast. Soome majandus ei ole praegugi veel saavutanud 2008. aasta taset.  

7. Brexiti-läbirääkimised on keerulised. Ilma EL-ita ei oleks ka Brexitit.

8. EL käsitleb sassis suhteid Türgiga paremini kui Euroopa riigid eraldi võetuina. EL hoiab Türgi liitumisteemat ikka veel hinges, kuigi seda maad ei tohiks EL isegi mitte toikaga torkida. Vägisi meenuvad Soome EL-kõnelused. Siin keskenduti kogu poliitilise eliidi jõududega Soome EL-i kõlbulikuks saamisele. Nüüd, tagantjärgi tarkadena teame, et EL oleks pidanud olema see, kes oleks anunud Soome liitumist, kui oleksime veidi oma indlemist tagasi hoidnud.

9. EL on suurriik, mis tegeleb USA-d ja Venemaad puudutavate probleemidega. Vastuoluline väide arvestades, et teisalt öeldakse, et “EL ei ole unioon, vaid liikmesriikide liit”. Probleemidest USA-ga ei ole ma teadlik ja Venemaaga seotud küsimuste käsitlemise oskuse osas olen kahtleval seisukohal.

10. EL on loonud ühisturu, millest on kasu kõigil liikmesriikidel. Täiesti nõus. Ja EL oleks pidanud jääma algse kontseptsiooni juurde – tegelema kaubandusküsimustega, mitte hakkama laiutama kõigi kontinenti puudutavate eluvaldkondade üle. EL on samm-sammult liikunud tõelise liitriigi suunas, ja see on olnud viga.

Algselt ilmunud väljaandes Uusi Suomi, tõlkinud Roland Tõnisson