Urmas Viilma peab uute ideede läbisurumist ühiskonnas kogu rahvast hõlmavaks laborikatseks

Urmas Viilma. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Kõneldes Tartu Ülikooli aulas toimunud konverentsil “Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse” leidis EELK peapiiskop Urmas Viilma, et kristliku ühiskonnakorralduse teadlik ümberdefineerimine uute ja läbi proovimata ideede alusel on kogu rahva peal tehtav laborikatse.

Tartu Ülikooli ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös korraldatud religioonisotsioloogilisel konverentsil, mis toimus 17. ja 18. novembril, arutleti eestimaalaste usklikkuse ja maailmavaate üle ning tõdeti, et üldlevinud arusaam eestlasest kui usukaugest ja ateistlikust rahvast on müüt, mida on hakatud ka Eestis uskuma. Kõik sotsioloogilised küsitlused kinnitavad nimelt, et eestimaalane on valdavalt religioosne, ehkki mitte tingimata konkreetse kiriku või kogudusega seotud.

Värskeim Saar-Polli küsitlus “Elust, usust ja usuelust 2010–2015” kinnitab, et ateistide arv on eestimaalaste seas viie aastaga kahanenud 13 protsendilt üheksa protsendini. Samal ajal on kogudustesse kuuluvate inimeste arv kasvutrendis, olles jõudnud eestlaste hulgas 20 protsendini ja mitte eestlaste hulgas 25 protsendini, vahendab EELK kodulehekülg.

Peapiiskop Urmas Viilma tõdes oma ettekandes, et eestimaalaste suunamata loomulik religioossus leiab väljundi juhuslikus religioossuses ja sünkretistlikus spirituaalsuses.

“Kui sajanditepikkuse arengu läbinud kristlik ühiskonnakorraldus ja kultuuriruum defineeritakse teadlikult ja kunstlikult seadusandluse toel ümber sekulaar-liberaalsete, üsna hiliste ja aja poolt läbi proovimata ideede alusel, pole tegemist millegi muu kui pilootprojekti või tervet ühiskonda puudutava laborikatsega,” tõdes Viilma.

Eestis tegutsevate kirikute rolli ühiskonnas näeb Urmas Viilma erinevate osapoolte vahelise dialoogi hoidjana. “Arvan, et Eesti ühiskond vaevleb mitmetes küsimustes probleemiga, et ei suudeta algatada konstruktiivset dialoogi. Vahel tundub, et vaja oleks tõlki. Ma usun, et kristlike kirikute jaoks Eestis võiks just see olla üheks positiivseks väljakutseks – astuda erinevaid osapooli empaatiliselt mõista püüdes tõlgi rolli ja aidata sündida dialoogil,” sõnas peapiiskop Urmas Viilma.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!