Päikeseloojang Kiribati Lõuna-Tarawa atollil. Foto: Scanpix

ÜRO Inimõiguste Komitee teedrajavas otsuses leitakse, et kliimamuutused on mõjuv paguluse põhjus ja riigid ei tohi välja saata inimesi, kelle väärikust ähvardab kodus muutuv kliima.

Inimõiguste Komitee ette jõudis 2016. aastal kaebus, milles Vaikse ookeani Kiribati saareriigi elanik Ioane Teitiota ei olnud rahul Uus-Meremaa võimudega, kuna need keeldusid talle kliimapõhjustel varjupaiga andmisest, vahendab Business Insider.

Teitiota kolis Uus-Meremaale 2007. aastal ja peale viisa aegumist 2010. aastal hakkas põgenikuks. Härra sõnul sundisid teda kodumaalt lahkuma vahelduva veetasemega ookean ja kliimamuutused. Uus-Meremaa saatis ta 2015. aasta septembris kodumaale tagasi.

Komitee nõustus Uus-Meremaa otsusega Teitiota välja saata, kuna teda ei ähvardanud tollel hetkel otsene oht. Teisalt leidis ekspertide kogu, et keskkonnaolude halvenemine ja kliimamuutused on üks suurimatest ohtudest inimeste eludele.

"Ilma tõsiste riiklike ja rahvusvaheliste pingutusteta, võivad kliimamuutused osutuda nende kannatavate riikide elanike tõsiseks õiguste rikkumiseks," leitakse Komitee 7. jaanuaril avaldatud otsuses.

Kui kliimamuutused rikuvad inimeste õiguseid, siis on sellest võimalik tuletada rahvusvaheline kohustus, mis keelab varjupaigataotlejate tagasi saatmise riikidesse, kus nende heaolu võib ohtu sattuda.

Komisjoni sõnul on kogu riigi vee alla jäämise risk nii ekstreemne, et väärikas elu sellisel maal ei pruugi olla võimalik isegi enne mainitud stsenaariumi realiseerumist.

Vaikse ookeani lõunaosas asuvatel Kiribati atollidel elab ümber 110 000 inimese. Kuna atollid on keskmiselt merepinnast kaks meetrit kõrgemal, on see üks võimalikust ookeanipinna tõusust enim ohustatud riike.

Kuna kliimamuutuste teema on olnud viimastel aastatel aktuaalne, on sattunud kliimaaktivistide rünnaku alla ka Austraalia ja Uus-Meremaa, kellelt nõutakse sisserändereeglite õgvendamist väidetavate kliimarändurite kasuks.

Hetkel ei ole Komitee kliimat ja immigratsiooni köitev otsus kellegi jaoks siduv, kuid sellest võib saada suunis edaspidi ÜRO-s kehtestatavatele immigratsioonireeglitele.

Amnesty Internationali Vaikse ookeani piirkonna teaduri Kate Schuetze sõnul loob otsus "ülemaailmse pretsedendi".

"See otsus ütleb, et kui mõni riik saadab inimese tagasi kodumaale, kus nende elu on ilmastumuutuse tõttu ohus, siis eirab selline riik Inimõiguste konventsiooniga võetud kohustusi," leiab Schuetze.

ÜRO Inimõiguste Komitee on 18 eksperdist koosnev organ, mis jälgib kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, mis on rahvusvaheline inimõiguste leping, rakendamist. Komiteed juhib egiptuse päritolu Ahmed Amin Fathalla.

Toimetas Karol Kallas