ÜRO inimõiguste nõukogu koosolek Genfis, 27.02.2020. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide aborditööstuse esindajad pöördusid ÜRO Inimõiguste Komitee poole, paludes “kaitset” Ühendriikide järjest elumeelsemaks muutuva seadusandluse eest.

Toetudes Ameerika Ühendriikide ja rahvusvahelise aborditööstuse pöördumisele kritiseeris ÜRO Inimõiguste Komitee 2019. aasta märtsikuises USA inimõiguste aruandes USA elu pooldavaid seaduseid ning poliitikaid.

Komitee sõnul rikuvad osariigid, kus sündimata laste tapmine on kui mitte keelatud, siis range kontrolli all, rahvusvaheliselt kehtivaid inimõiguseid. ÜRO inimõiguslased osutasid sealjuures USA 45 osariigis kehtivatele meditsiinitöötajate südametunnistuse vabaduse seadustele. Viidatud seadused sätestavad, et meditsiiniteenuse osutaja võib keelduda abordi tegemisest kui tema usk ja/või põhimõtted seda ei luba, vahendab LifeSiteNews.

Laste üsasisest tapmist inimõigusena käsitlevast ÜRO Inimõiguste Komitee kriitikast on möödas aasta ja president Donald Trumpi valitsus pole sellele tänaseni reageerinud.

ÜRO inimõiguslased on erilise kriitika alla võtnud Trumpi Mexico poliitika (Mexico City Policy) laiendamise pärast, millega president keelas ära USA abi rahvusvahelistele organisatsioonidele, mis kas tapavad sündimata lapsi või reklaamivad aborte.

Ühendriikide reeglistik “Kaitstes globaalse terviseabiga elusid” (Protecting Life in Global Health Assistance policy) on ÜRO-s saanud nimeks “globaalne kägistamise käsk” (global gag rule).

ÜRO komitee kritiseeris Trumpi religioosse vabaduse presidendi määrust (executive order), mis “lubab tööandjatel ja kindlustajatel teha ennetava hoolduse vallas südametunnistuse põhiseid otsuseid.

See läheb vastuollu patsiendi kaitse ja taskukohase hoolduse seadusega (2009. aaastal vastu võetud president Barack Obama tervishoiuseaduste pakk Patient Protection and Affordable Care Act, lühidalt obamacare) ja piirab naiste ligipääsu soojätkamistervishoiule. Obamacare sundis kristlikke abiorganisatsioone, nagu näiteks Vaeste Väikesed Õed, vastu nende südametunnistust maksma sündimata laste tapmise ja rasestumisvastaste vahendite eest.

ÜRO inimõiguslased kritiseerisid USA osariikide seaduseid, “mis piiravad naiste ligipääsu soojätkamistervishoiu ja aborditeenustele ning takistavad selliste teenuste osutamist.”

ÜRO inimõiguslased tõlgendavad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (International Covenant on Civil and Political Rights; ICCPR) kuuendat artiklit, et emadel on õigus valitsuse poolt kinni makstud abordile juhul kui laps on eostatud vägistamise teel, kui laps ohustab ema tervist või laps on raske puudega. Aborditööstust esindavate inimõiguslaste sõnul seab üsasisese lapsetapu piiramine emade elud ohtu.

Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid ICCPR-i 1991. aastal (president oli toona George H. W. Bush) tingimusel, et ÜRO arvestab Ameerika Ühendriikide föderaalse riigi süsteemiga.

Sellest ajast peale on demokraadid üritanud föderalismi klauslist mööda hiilida ja kirjutada ÜRO inimõiguslaste abordinägemus soojätkamise õiguste seaduse (Reproductive Rights Act) nime all Ühendriikide föderaalseadustesse. Abordimeelsete meelehärmiks on viimase kümne aasta jooksul hulk osariike kehtestanud abordile uusi piiranguid. 2019. aastal tegi seda näiteks 22 osariiki.

USA pidi ÜRO inimõiguslaste lastetapunõudele vastama ühe aasta jooksul, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu oodatakse vastust käesoleva aasta lõpuks.

ICCPR jõustus 1976. aastal. Eesti ühines ICCPR-iga 26.09.1991.

Toimetas Karol Kallas