Ameerika Ühendriikide suursaadiku David Pressmani sõnul on Ungari konservatiivne valitsus "Putini sõjapartei" toetaja ja selle Venemaalt gaasi ostmine "ohtlik". Samal aja ostab USA Venemaalt suurtes kogustes uraani.
Ungari välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó osales tänavusel Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil. Võimaluse Ungari konservatiivse valitsuse ründamiseks kasutas ära "Ungari opositsiooniparteide juht" ja omasooihar suursaadik Pressman, vahendab ReMix.
"Alates Putini sissetungist Ukrainasse on Ungari välisminister käinud Venemaal kaheksa korda. Ungari valitsus räägib, et see on "rahupartei", kuid samal ajal on see tegelikult Putini sõjapartei poolt. Ungari sõltuvus Venemaa gaasist on ohtlik ja ebavajalik," kirjutas suursaadik sotsiaalmeedias.
"Minister Szijjártól on õigus: energiaallikate mitmekesistamine pole ideoloogiline, vaid füüsika küsimus. Ungaris kehtivad füüsikaseadused on täpselt samasugused, nagu kõigil Ungari Euroopa Liidu kaaslastel, mis kõik on otsustanud vähendada sõltuvust Putinist," jätkas Pressman.
Märtsis osutas Szijjártó "Euroopa Liidu paariliste" arutule energiapoliitikale: "Venelased müüvad naftat Indiale ja meie ostame seda sealt kõrgema hinnaga!" Ta selgitas, et kui sanktsioonid pidid Venemaa "põlvili" suruma, siis juhtunud on pigem vastupidine – kõige rohkem kannatab sanktsioonide tõttu Euroopa majandus.
Ungari uudisteportaal Mandiner selgitab Pressmani seisukohtade kahepalgelisust. "David Pressmani ei paista häirivat tõik, et Ameerika Ühendriigid rahastavad samuti ja samalaadselt Venemaa sõda. USA ja Venemaa uraaniäri käib eesriide taga edasi."
Ameerika Ühendriikide valitsus võttis alles mai alguses, rohkem kui kaks aastat peale Venemaa sissetungi Ukrainasse, vastu seaduse, millega loobutakse järk-järgult, mitme aasta jooksul, Venemaa rikastatud uraani ostmisest. See tähendab, et USA toidab Venemaa sõjamasinat veel hulk aastaid.
USA statistikaameti andmed näitavad, et 2023. aasta esimeses pooles ostis riik Venemaalt 416 tonni rikastatud uraani. 2022. aastal otsis see Venemaalt 188 tonni tuumakütust, ehk 2,2 korda väiksema koguse.
Samamoodi pole tänaseni loobunud Venemaa veeldatud maagaasi ostmisest Euroopa Liidu riigid, mille seast paistavad eriti silma Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia. Austrial on sõlmitud gaasiostu lepingud Venemaaga 2040. aastani.
Lisaks näeb Prantsusmaa president Emmanuel Macron tublisti vaeva, et Venemaa titaani sisseveole ei kehtestataks tõkendeid, kuna see mõjuks rängalt riigi õhusõidukite tööstusele.
Ungari kavatseb vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja on seda juba märkimisväärsel määral teinud. Samas seisavad Ungari ees Venemaa energiakandjatest loobumise tõttu suured väljakutsed. Riigi naftarafineerimise taristu on sätitud Venemaa naftale ja selle ümber kohendamine muud liiki naftale nõuab aega ning raha. Ungaril puuduvad oma energiakandjate varud. Ungaril pole merepiiri, mille tõttu tähendaks suurtes kogustes niigi kallima LNG importimine transiiditasude võrra kallimat kütust.
Ameerika Ühendriikidel samal ajal on endal tohutud nafta ja gaasivarud ning energiatootmises teiste riikide ees märgatav tehnoloogiline edumaa. USA toodab maailma suurimas koguses tuumaelektrit, mis sõltub Venemaa uraanist.
Toimetas Karol Kallas