Texase osariigi ja USA lipp. Foto: Kurt Haubrich, Flickr, CC

Esmaspäeval, pisut enne südaööd, esitas Ameerika Ühendriikide Texase osariik USA ülemkohtule kaebuse nelja nõndanimetatud “võtmeosariigi” vastu, kuna need on Texase arusaamise kohaselt viinud USA presidendivalimised läbi põhiseadust rikkudes, kirjutab Breitbartis Kris W Kobach.

Texase hinnangul on tegemist põhimõttelise rikkumisega, mis ei puuduta kõiki muid avalikuks tulnud valimispettuseid. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse rikkumises süüdistab Texas Georgia, Michigani, Pennsylvania ja Wisconsini osariike. 

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse Artikkel III on määratud ära väike arv juhtumeid, mis kuuluvad otse Ülemkohtu jurisdiktsiooni alla. Üheks selliseks on “vastuolud kahe või enama osariigi vahel”. Texase kaebuse puhul on tegemist ühe sellisega. Varem on Ülemkohus väitnud, et neil on õigus selliste asjade arutamisest keelduda. Kuid käesoleval juhul võtab Ülemkohus asja ilmselt arutamisele, kuna tegemist on põhiseadust puudutava küsimusega ja sedasi tehes määrab kaudselt ära, kes saab 20. jaanuaril 2021. aastal USA presidendiks.

Texase kaebus on selgelt mõistetav ja sellel on veenev põhjus. Neli kohtusse kaevatud osariiki rikkusid kõik põhiseadust kahel viisil.

Esiteks rikkusid kaebealused põhiseaduse Arttikkel II valijameeste klauslit, kui täitevvõimu esindajad või justiitsametnikud muutsid valimiste reegleid ilma neid eelnevalt osariikide seadusandlikus kogus kinnitamata. Valijameeste klausel nõuab, et iga osariik “nimetab presidendi valijamehed sellisel viisil, nagu seda otsustab [osariigi] seadusandlik kogu”.

Ameerika Ühendriikide Vabariigi varastel aastatel määrati presidendi valijamehed otse osariikide seadusandlikus kogus, korraldamata selleks üldvalimisi. See muutus 19. sajandi esimestel kümnenditel. Kuid põhiseaduslik põhimõte jäi samaks. Pole vahet, kas osariik valib valijamehed üldvalimistel või teeb seda seadusandlik kogu [osariigi kongress], on see osariigi seadusandlik kogu – ja ainult osariigi seadusandlik kogu – mis kehtestab valimiste reeglid. 

Seega kui Pennsylvania Ülemkohus pikendas kirja teel saabuvate hääletussedelite vastuvõtmise aega kolm päeva peale valimisi, mis oli vastuolus osariigi seadusandlikus kogus kehtestatud seadustega, tegi osariigi ülemkohus seda valijameeste klauslit rikkudes. Samamoodi kui Georgia riigisekretär vastas kaebusele, minnes Georgia Demokraatliku parteiga kompromissile, ja muutis hääletussedelite allkirjade õigsuse tuvastamise korda, mille oli kinnitanud Georgia seadusandlik kogu, rikkus selline muutmine valijameeste klauslit. 

Teine põhiseaduse rikkumine toimus siis kui kõigi nelja osariigi maakonnad muutsid iseseisvalt hääletussedelite vastuvõtmise, valideerimise ja haldamise korda. Kakskümmend aastat tagasi, põhimõttelise tähtsusega Bush vs Gore kohtuasjas, otsustas Ülemkohus, et rikutud on 14. põhiseaduse paranduse võrdse kaitse klauslit (Equal Protection Clause of the Fourteenth Amendment), kui üks Florida maakond käitles hääletussedeleid ühte ja teine maakond teist moodi. See on valijate põhiseaduslik õigus, et nende hääli loetakse samamoodi kõigis osariigi maakondades.

Seega kui Michigani Wayne’i maakonna ametnikud eirasid osariigi seaduseid ja keelasid vaatlejatel ligipääsu häälte lugemise juurde, samal ajal kui teised maakonnad seda lubasid, siis rikuti sellega võrdse kaitse klauslit. Samamoodi kui Wisconsini osariigi Milwaukee linna valimiskomisjoni administraator eiras osariigi seaduseid ja andis valimisjaoskondade töötajatele ülesande kirjutada tunnistajate aadressid ümbrikutele, kus olid sees kirja teel saabunud hääletussedelid, samal ajal kui sellised ilma tunnistajate allkirjadeta sedelid kuulutati mujal kehtetuks, siis sellega pandi toime häälte ebavõrdne kohtlemine. 

Oluline on seegi, et Texase osariigi kohtuasi puudutab puhtalt seaduslikkuse küsimust. Tegemist ei ole vaidlusaluste faktidega. Kuigi sellised põhiseaduse vastased valimiste reeglite muutmised võisid põhjustada valimispettuseid, ei pea Texase osariik kohtuasja võitmiseks neist ühtegi tõestama. Kui neli osariiki rikkusid põhiseadust, on sellest võiduks küllalt.

Kohtuasjas palutakse Ülemkohtul kõigis neljas osariigis anda valijameeste valimise õigus tagasi seadusandlikule kogule. Ülemkohus otsustas 1892. aastal McPherson v. Blacker kohtuasjas, et “mida iganes sätestatakse määruste või osariikide põhiseadustega, kuidas valijamehi üldhääletusel valitakse, jääb alatiseks seadusandliku kogu õiguseks taastada oma õigus määrata valijamehi…”

Kui Texas peaks kohtuasja võitma, siis võivad osariikide seadusandlikud kogud valida valijamehi mitmel viisil. Võidakse üle vaadata valimistulemused ja eemaldada need valimissedelid, mis võeti arvele rikkudes osariigi seaduseid. Samuti võivad nad jagada valijamehed kahe presidendikandidaadi vahel või määrata valijamehi mingil kolmandal viisil. Kuid nad peavad selle juures järgima osariigi ja Ameerika Ühendriikide põhiseadust.

Ülejäänud Ameerika Ühendriikides järgisid osariigid presidendi valijameeste määramisel põhiseaduse reegleid. Põhiseadust rikkunud osariikidel ei tohi lubada neid samu reegleid rikkuda. See ei ole ainult põhiseaduslikkuse probleem. See on ka põhimõtteline õigluse küsimus.

Georgia, Michigan, Pennsylvania ja Wisconsin peavad vastama ülemkohtule, mida nad Texase kohtuasjast arvavad, eeloleva neljapäeva kella 15.00-ks.

Wisconsini seadusandlik kogu on vabariiklaste käes.

Pennsylvania Üldassamblees on enamus vabariiklaste käes.

Michigani seadusandlikus kogus on enamuses vabariiklased.

Georgia seadusandliku kogu mõlemad kojad on vabariiklaste käes.

(Vabariiklane Kobach oli aastatel 2011–2019 Kansase osariigi riigisekretär ja 1996.–2011. aastani oli ta Missouri-KC Ülikooli põhiseaduse ning immigratsiooniseaduste professor.)

Tõlkis Karol Kallas