Time'i artikkel. Foto: kuvatõmmis

Ajakirjas Time avaldatud tähelepanuväärses loos tunnistavad USAs korraldatud Trumpi-vastase nn valimiste “kaitsmise” kampaania arhitektid salaplaani üles ning kirjeldavad ka täpsemalt, milliseid taktikaid kasutati. Muuhulgas olid kaasatud ärieliit, ametiühingujuhid ning lugematu arv vasakpoolseid organisatsioone.

Pärast esialgsete valimistulemuste avalikustamist ja Trumpi leeri väiteid valimispettustest pööras suur hulk teda seni toetanud ärieliiti avalikult presidendi vastu ja nõudsid, et ta kaotust tunnistaks. Time’i artiklist selgub, et tegu oli koordineeritud tegevusega, mida valmistati ette juba ammu enne valimispäeva.

Nimelt sõlmisid omavahel kokkuleppe USA suurim ametiühingute katusorganisatsioon AFL-CIO ning USA kaubanduskoda, mis koondab suurimaid ettevõtteid. Kokkulepe formaliseeriti valimispäeval avaldatud ühises pressiteates. Time’i versiooni kohaselt nägid pooled vajadust koostööks, et hoida rahu ning seista vastu Trumpi “rünnakule demokraatia suhtes”. Time nimetab toimunut otsesõnu vandenõuks.

Ärieliidi ja tööliste esindajate pakt oli aga vaid väike osa kogu varjatud ja üle aasta kestnud kampaaniast, mis Trumpi vastu organiseeriti. Muuhulgas survestasid vasakpoolsed osariike, et nood muudaks hääletussüsteeme ja -seaduseid demokraatidele sobivamaks; tõrjusid “hääletajate allasurumiseks” mõeldud, st vabariiklastele soodsaid kohtuasju ning survestasid sotsiaalmeediahiide, et viimased “võitleks desinformatsiooniga” ehk tsenseeriks vabariiklastele soodsat informatsiooni.

Hall kardinal

Time kirjeldab vandenõu peaorganisaatorina AFL-CIO üht peamist nõunikku Mike Podhorzerit, kes on aastakümneid tegutsenud demokraatide halli kardinalina ning on tuntud oma poliittehnoloogiliste oskuste poolest. Nüüd olevat mees endas avastanud ambitsiooni “kaitsta” valimisi Trumpi väidetavate rünnakute eest.

Podhorzeri koalitsiooni kuulusid näiteks “institutsionaalse vasakpoolsuse” nagu abordiorganisatsiooni Planned Parenthood ning Greenpeace esindajad, “vastupanugrupid” nagu Indivisible ja MoveOn, demokraatliku parteid suurdoonorid ning Black Lives Matteri aktivistid. Koroonaviiruse tõttu oli kaadrite organiseerimise tööriistaks regulaarne Zoomi videokõne. kus osales korraga sadu inimesi. Tekkinud grupeeringul polnud ametlikult nime, hierarhiat ega juhti, aga sisuliselt koordineeris kogu tegevust Podhorzer.

Üheks peamiseks eesmärgiks oli koroonaviiruse ettekäändel suruda läbi posti teel hääletamise meeletu laiendamine. Vasakpoolsed aktivistid survestasid Kongressi, et seadusandjad eraldaks selle korraldamiseks kiirkorras raha. Kuna vahenditest jäi puudu, tegid omapoolseid annetusi erinevad vasakpoolsed doonorid. Näiteks andis Facebooki juhi Mark Zuckerbergi ja tema naise fond 300 miljonit dollarit. Sääraseid vahendid kasutati muuhulgas 15 miljonile inimesele valimissedelite telllimuslehtede saatmiseks.

Võitlus “desinformatsiooniga”

Väidetavate Trumpi valede, vandenõuteooriate ja välismaise desinformatsiooniga ehk kokkuvõtvalt demokraatidele ebasobiva informatsiooniga võitlemisel haaras ohjad progressiivne aktivist Laura Quinn. Quinn juhib George Sorose rahastusega püsti pandud vasakpoolset analüüsifirmat Catalist, mille eesmärk on suunata demokraatide valijatele poliitilisi reklaame. Catalisti rahastab tänapäeval “Demokraatia Allianss”, mis koosneb demokraatide suurdoonoritest.

Quinn jõudis järeldusele, et “desinformatsiooni” ümber lükkamine vaid suurendab selle levikut. Õige strateegia on hoopis survestada sotsiaalmeediafirmasid, et nad säärase info täielikult eemaldaksid. Nii hakkasidki vasakpoolseid sotsiaalmeediafirmasid töötlema. Näiteks sõid üheksa “kodanike eest võitlejat” Mark Zuckerbergiga tema kodus lõunat, samuti kohtuti Twitteri asutaja Jack Dorseyga.

“Nupust väljalülitatavad” meeleavaldajad

Tähelepanuväärselt kirjeldab artikkel, kuidas BLMi ja teiste gruppide “rohujuuretasandi” meeleavaldusi kontrollitakse tegelikkuses keskselt. Podhorzer ja tema võitluskaaslased leidsid, et valimisõhtul ei oleks mõistlik masse tänavatele saata, kuna see võiks anda Trumpile ettekäände omakorda Rahvuskaart välja tuua.

150 vasakpoolsest organisatsioonist (demokraatlikud sotsialistid, Naiste Marss jpt) koosnev “Kaitskem Valimistulemusi” nimeline katusorganisatsioon andis korralduse meeleavaldusi mitte korraldada. “Me ei aktiveeri praegu üleriigilist mobilisatsiooni, aga oleme selleks vajadusel valmis,” teatasid nad. Aktivistidele anti korraldus tulla tänavatele alles 7. novembril ning siis “käituda enesekindlalt ja kuulutada võitu”.

Valimisametnike ja poliitikute survestamine

Vandenõulased jätkasid tegevust ka pärast valimispäeva, et saavutada endale sobivad otsused. Näiteks survestasid nad Michiganis Detroidi piirkonnas vabariiklastest ametnikke kinnitama kahtlasi valimistulemusi. Ühel juhul liitus Zoomi keskkonnas peetud koosolekuga tuhandeid aktiviste, kes nõudsid endale sobiva tulemuse kinnitamist.

Samuti “töödeldi” Michigani seadusandliku kogu vabariiklastest juhte, uurides muuhulgas nende eraelu. Kardina taga nõudsid vabariiklastelt tulemuste kinnitamist ka mõjukad äritegelased. Kui üks vabariiklastest lendas Washingtoni Trumpiga kohtuma, ootasid teda mõlemas lennujaamas aktivistid. Surve töötas ja demokraatidele sobinud valimistulemused kinnitati.

Toimetas Jaanus Vogelberg