10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul avaldas Inimõiguste Instituut Eestis elavate inimeste hinnangut inimõigustele kajastava küsitluse tulemused. Enamik peab vihakõneseadust ohuks inimõigustele.
Inimõiguste Instituudi (II) väitel on suurema osa Eesti inimeste arvates inimõigustega Eestis täna kõik korras.
- 80 protsenti vastanutest tõdes, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtuseid.
- 74 protsenti "on veendunud", et riigis järgitakse inimõiguseid.
- 72 protsenti vastanutest peab kõige olulisemaks inimõiguseks sõna ja trükivabadust.
Olulise inimõiguste saavutusena toovad II inimõiguslased välja 13 protsentdi inimeste tõdemuse, et nad on oma sõnade või käitumisega kellegi inimõiguseid kuidagi kahjustanud.
„Rõõmustav on, et kolmveerand küsitletutest on rahul inimõiguste tagamisega meie ühiskonnas. Hea on teada, et enam kui kümnendik on valmis tunnistama, et on oma sõnade või tegudega rikkunud kellegi inimõigusi. Ausus enese ees on heade muutuste alus," vahendab II pressiteade selle tegevjuhi Aet Kuke mõtteid.
Eriliselt on eestimaiste inimõigustega rahul 15- kuni 29-aastased inimesed, kellest 90-protsenti leiab, seda peale Covidi aega, et Eestis austatakse inimõiguseid.
40- kuni 49-aastastest kiidab olukorra inimõigustega heaks 65 protsenti vastanutest.
Täheldati samuti, et mida väiksema sissetulekuga ja mida vähem haritud on inimene, seda vähem on ta rahul inimõiguste olukorraga.
Kõigi ülejäänud vabaduste aluseks olevat sõnavabadust peavad oluliseks 88 protsenti meestest ja 64 protsenti naistest.
Küsitluses uuriti ka suhtumist tänase valitsuse poolt kavandatavasse vihakõneseadusesse. "Vihakõne", kuigi seda ei tea isegi äärmiselt kogenud juristid, mis asi see täpselt on, keelustamist pooldab 55 protsenti vastanutest.
Samas 54 protsenti vastanutest arvas, et see kujutab ohtu sõnavabadusele.
Jurist ja parteitu riigikogu liige Varro Vooglaid leiab, et Eesti põhiseadus nimetab kõrgemaks võimu kandjaks küll rahvast, kuid inimestel oma poliitilise tahte elluviimiseks, seda eriti arusaamatu ja kontrollimatu e-hääletamise tingimustes, sisuliselt võimalusi ei ole.
Näiteks rahvahääletusi on taasiseseisvusaja jooksul korraldatud vaid kaks korda: 1992. aastal põhiseaduse- ja 2003. aastal Eesti Euroopa Liitu astumise rahvahääletus.
Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS.
Toimetas Karol Kallas