Uuring: 96 protsenti bioloogidest tunnistab, et inimese elu algab viljastumisel

Illustratsioon: Tyrannosaurus/Bigstockphoto.com

Inimelu bioloogiline algus pole tegelikkuses sugugi nii vaieldav kui võiks arvata abordi üle käivat poliitilist lahingut vaadeldes. Sel suvel avaldatud uuring näitab, et isegi bioloogid, kes toetavad abordi seaduslikkust, tunnistavad, et selle protseduuri ohvrid olid elus viljastamise hetkest alates.

Hiljuti Chicago Ülikooli Võrdleva Inimarengu Osakonnas doktorikraadi omandanud Steve Jacobs kirjutas oma doktoritöö teemal “USA abordidebati analüüs erinevatel meetoditel” (“Mixed Methods Mediation of the U.S. Abortion Debate”), eesmärgiga saada põhjalik ülevaade mõlema poole argumentidest abordidebati mitmete faktiliste ja seadusalaste aspektide osas.

Jacobs tuvastas, et 82 protsendi ameeriklaste arvates on teemast arusaamiseks oluline omada seisukohta küsimuses “millal algab inimelu?”. 93 protsenti nõustub, et inimelu peaks olema seaduslikult kaitstud selle algusest peale, ning 80 protsenti usub, et bioloogid on kõige paremini kvalifitseeritud hindamaks inimelu alguse konkreetset hetke. Sellest lähtudes kavandas Jacobs vastava uuringu ja saatis selle rohkem kui tuhande akadeemilise asutuse bioloogiaosakondadesse üle kogu maailma.

“Kui kasutuskõlblikud vastused hakkasid laekuma, leidsin, et 5337 bioloogi (96 protsenti) kinnitasid, et inimese elu algab viljastamisel, 240 aga sellega ei nõustunud,” kirjutas Jacobs. “Suurem osa märkis end liberaaliks (89 protsenti), 85 protsenti bioloogidest olid abordi seaduslikkuse pooldajad ja 63 protsenti mittereligioossed inimesed. 92 protsenti Ameerika Ühendriikide bioloogidest, kes väljendasid parteieelistusi, pooldas Demokraatlikku Parteid.”

Ta lisas, et vaatamata küsimuste neutraalsele ja tehnilisele sõnastusele sai ta mitmeid vaenulikke vastuseid teadlastelt, kes nimetasid küsitlust “mingiks tobedaks eluõiguse jamaks”, “religioosseks uuringuks” ja isegi “Trumpi poolt rahastatud uurimuseks”, kusjuures üks vastaja märkis, et teeks kõik oma võimuses, “teavitamaks kõiki oma naiivseid kolleege, et nad sellesse lõksu ei langeks”.

Inimese areng enne sündi. Graafik: Abort.ee

Jacobs märkis, et niisuguseid vaateid võib seostada vastajatega, kes kogevad “kognitiivset dissonantsi tunnistades, et nende vaade lootele kui inimesele ohustaks nende liberaalseid poliitilisi veendumusi”. Rolli mängib siin kartus, et selge vastus “võib viia üldsust lähemale abordipiirangute toetamisele”, ja hirm, et teaduslikult korrektse vastuse tunnistamine võib “lahutada neid aborti pooldavast liberaalsest kogukonnast, kellelt nad saavad sotsiaalset, emotsionaalset või rahalist tuge.” 

Vaatamata abordikaitsjate vaenulikkusele on Jacobsi tuvastatud asjaolud kooskõlas bioloogilise tõdemusega, mida on pikemat aega kajastanud paljud teaduslikud ja meditsiinialased õpikud – tõdemusega, et inimese elu saab alguse viljastumisel.

Ka paljud abordipooldajad ja abordiarstid tunnistavad äsjamainitud fakti, tunnistades veel sündimata beebide inimeseks olemist, kuid väites samal ajal, et ema “kehaline autonoomia” kaalub üles sündimata lapse õigused, või tuues välja filosoofilise eristuse inimeste ja isikute vahel (mõlemad õigustused rajanevad mitte bioloogilistel faktidel, vaid subjektiivsetel hinnangutel, mille elupooldajatest filosoofid on ulatuslikult vaidlustanud ja kahtluse alla seadnud).

Ühtlasi leidis Jacobs, et enamus ameeriklastest, kelle seas on nii elu- kui ka nö abordivabaduse pooldajad, oleksid valmis aktsepteerima “poliitilisi kompromisse, mis loovad paremad tingimused rasedatele naistele, parandavad ja lihtsustavad lapsendamisprotsessi, lubavad äärmuslikes olukordades aborti ning piiravad valikulisi aborte pärast esimest trimestrit” – sarnaselt abordi regulatsioonidega mitmetes Euroopa riikides.

Esimest korda pälvis Jacobsi töö rahvusvahelist tähelepanu sel suvel, kui väitekirja eel avaldati dokument, mis tutvustas ja tõstis esile tema uuringu põhipunkte elu alguse teemal. Juulis rääkis Jacobs Daily Wire’ile, et viimaks oma tööd edukalt läbi, pidi ta ületama intensiivse vastuseisu ja tõrjuma rohkelt süüdistusi, mis ei tulnud ainult küsitlusele vastanute ja kaasõpilaste, vaid ka tema enda juhendaja poolt.

“Akadeemilises maailmas tegutsevate inimeste hirm ausate ja objektiivsete uuringute ees maksis mulle viis aastat mu elust,” ütles Jacobs. 

“Veetsin need aastad ängistuses, olles mõistnud, et ühe parima akadeemilise institutsiooni esindajad olid oma ideoloogia kaitsmiseks valmis ohverdama oma akadeemilise vabaduse põhimõtted; nad olid nõus ohtu seadma oma maine, et matta maha teadusuuringud, mis võtavad abordiõigusi ümbritsevad dogmad lähema vaatluse alla,” selgitas ta.

“Kuid vaatamata neile inimestele näitasid mitmed Chicago Ülikooli õppejõud julgust oma eelarvamused kõrvale jätta ning pidasid kinni akadeemilistest põhimõtetest, aidates mul uurimistööga lõpule jõuda.”

Allikas: LifeSiteNews. Inimese arengu kohta enne sündi loe lähemalt portaalist Abort.ee.

Toimetas Varro Vooglaid

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!