Kanada arst, kes sai 2021. aastal Covidi süstipropagandaks 50 000 dollarit, avaldas uuringu, milles osutatakse, et süstivastasus ja suurem võimalus sattuda liiklusõnnetustesse on omavahel seotud. Arsti hinnangul võivad süstimata autojuhid eirata liiklusreegleid samamoodi, kui nad eirasid Kanada Terviseameti kampaaniat.
Donald Redelmeyer on Toronto Ülikooli professor ja Sunnybrooki Terviseteaduste Keskuse kliinilise epidemioloogia osakonna juhataja (director of Clinical Epidemiology at Sunnybrook Health Sciences Centre), sai 2021. aasta juulis Kanada riigilt 50 000 dollari suuruse toetuse, mille eest ta pidi suurendama inimeste usaldust Covid-19 vastu tehtavate süstide vastu, vahendab The Counter Signal.
Foto: utoronto.ca
Redelmeyer väidab uuringus, et süstimata autojuhid võivad eirata liiklusreegleid samamoodi, kui nad eirasid Kanada Terviseameti (Health Canada) jõulist süstikampaaniat.
Uuring "Covidi vaktsiinipelgus ja liiklusõnnetuse risk" avaldati 2. detsembril teadusajakirjas The American Journal of Medicine ja selles vaadeldi rohkem kui 11 miljoni Ontario provintsis elava kanadalase, kellest 16 protsenti olid vaktsineerimata, terviseandmeid.
2021. aasta suvekuudel sai Ontario provintsis liiklusõnnetustes viga 6682 inimest, kellest 1682 olid süstimata. Vigastatutest moodustab see 25 protsenti. Kui vaadata liiklusõnnetuste suhet vaktsineerimata inimeste kohta, siis üle 18-aastaste Ontario provintsi süstimata elanike seas oli suhteline risk sattuda liiklusõnnetusse võrreldes vaktsineeritutega 72 protsenti kõrgem.
Samuti järeldab uuringu autor, et Covidi vastu süstimata inimesed kujutavad suuremat ohtu teistele liiklejatele. "Sellises suurusjärgus suhteline risk ületab kaasaja autode konstruktsiooni turvalisuse edusammud ja kujutab ohtu teistele maanteede kasutajatele."
Redelmeieri sõnul oleks õigustatud autode kindlustustingimuste ülevaatamine ja ta avaldas lootust, et tema "avastused" julgustavad inimesi ennast vaktsineerima.
Lisaks hoiatas ta päästetöötajaid, et kuna liiklusõnnetustes on süstimata inimesed üleesindatud, siis peavad kiirabi- ja päästetöötajad järgima eriti hoolikalt Covidi turvalisuse reegleid.
Redelmeier tunnistab siiski et korrelatsioon ei osuta siiski kindlale seosele süstipelguse ja liiklusõnnetuste vahel. Samas otsib ta seoseid näiteks asjaolust, et valitsuse vastu olevate inimeste mõttemaailm on "vabaduse" ja reeglite rikkumise suunas kaldu. Elik inimesed, kes ei kuula valitsuse sõna ja ei lase ennast süstida, rikuvad suurema tõenäosusega ka liiklusreegleid.
Suur hulk teadusuuringuid ja päris elu osutavad siiski, et ei süstimisest, piirangutest, sulgemistest, üksteisest kahe meetri kaugusele hoidmisest ega maskikandmisest pole Covid-19 nakkuse vastu tolku.
Üha enam hakkab ilmnema, et tõsise tervisekriisi on põhjustanud mitte niivõrd Covid, vaid riikide vaipsüstimine eksperimentaalsete seerumitega Covidi vastu.
Ilmavõrgu kommentaatorid osutavad lisaks, et süstimata inimeste suurem liiklusõnnetusse sattumise risk võis olla tingitud asjaolust, et need inimesed ei lasknud valitsuse propagandal ennast koju jääma hirmutada ja liikusid rohkem ringi.
Toimetas Karol Kallas