Satelliitide kogutud andmete analüüs näitab, et 2015. aasta juulist kuni 2023. aasta märtsini ei ole Maa temperatuur tõusnud.
"Huntsville'is asuva Alabama Ülikooli satelliitide, mis mõõdavad troposfääri temperatuure, andmestik on [Maa temeratuuride jälgimiseks] hulga täpsem kui maapealsete ilmajaamade näruse kvaliteediga andmed," vahendab Ühendkuningriigi nõustaja ja poliitikaeksperdi Christopher Mocktoni sõnu väljaanne World Tribune.
""Uue [soojenemis]seisaku" (New Pause) algus- ja lõpukuupäevad pole juhuslikult valitud," kirjutab Margaret Thatcheri kunagine nõunik Mockton, kes täna töötab mõttekojas Heartland Institute. "Lõppajaks on praegune aeg ja alguskuupäev on viidud nii kaugele tagasi kui võimalik, mille jooksul pole täheldatud temperatuuride tõusu."
Mockton läks oma ülevaates veelgi kaugemale, kliima satelliitandmete kogumise algusajani.
"Kogu 44 aastat ja nelja kuud puudutav andmestik, mida on kogutud 1978. aasta detsembrist, näitab numbrit 1,3 kraadi sajandi kohta, mis pole üldse hirmus, ehk tänaseks on osutatud [satlliitide] ajast Maa temperatuur soojenenud 0,3 kraadi, mis 2100. aastaks tõuseb [tänaste trendide jätkudes] ühe kraadi võrra," jätkas Mockton.
Maailma null heitmeteni jõudmise kapitalikulud on 275 triljonit dollarit. Tegevuskulud on kapitalikuludest tavaliselt kaks-kolm korda suuremad, seega võib null heitmete programmi maksumus ulatuda 900 triljoni dollarini.
Valitsustevahelise Kliimapaneeli (IPCC) asutamisest (1990) on möödunud kolmandik sajandist ja selle aja jooksul on "üleilmne soojenemine olnud aeglasem kui 0,3 kraadi kümnendi kohta, mida IPCC tänaseni enesekindlalt kuulutab," jätkas ekspert.
Ameerika Ühendriikide 2050. aastaks süsihappegaasi erapooletuks muutmine läheb ekspertide ja poliitikute sõnul maksma ümmarguselt 50 triljonit dollarit.
Kuna see sõltub ülejäänud maailmast, kui palju sellise inimeste kujutluspiire ületava summa kulutamine Maa temperatuuri vähendaks, ei oska mitte keegi hinnata, kui palju sellistest kuludest oleks kliimale tegelikult abi.
Mocktoni hinnangul, kui kõikidel riikidel õnnestuks 2050. aastaks vabaneda süsihappegaasi heitmetest, siis hoiaks see ära Maa temperatuuri soojenemise ainult 1/10 kraadi võrra.
"Ameerika Ühendriigid paiskavad hinnanguliselt atmosfääri 15 protsenti üleilmsetest kasvuhoonegaasidest. Kui 2050. aastaks õnnestuks jõuda null heitmeteni, siis mõjutaks see Maa temperatuure vaid 1/17 kraadi ulatuses," kirjutab Mockton.
Kui võtta aluseks hinnang, et USA null heitmed lähevad maksma 50 triljonit dollarit, siis kogu maailma süsihappegaasi heitmetest vabastamise hind oleks 400 triljonit dollarit.
Konsultatsiooniettevõtte McKinsey Consulting hinnangul on maailma null heitmeteni jõudmise kapitalikulud (capex) 275 triljonit dollarit. Tegevuskulud (opex) on kapitalikuludest tavaliselt kaks-kolm korda suuremad, seega võib null heitmete programmi maksumus ulatuda 900 triljoni dollarini.
"Sellise plaani rakendumisel, tähendaks iga miljardi dollari kulutamine null heitmete saavutamise nimel ainult, et ära hoitakse ligikaudu üks miljondik kraadi kliima soojenemist. See oleks raha ajaloos kõige hullema tootlusega investeering," leiab Mockton.
2021. aasta maailma sisemajanduse kogutoodang oli hinnanguliselt 96,51 triljonit dollarit.
Toimetas Karol Kallas