Kui aasta tagasi pidas pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks 23 protsenti vastajatest, siis praegu peab seda probleemiks vaid 2 protsenti, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös läbi viidud kodanike väärtushinnanguid kaardistavast uuringust.
"Aasta tagasi pidasid Eesti kodanikud pagulasi kõige olulisemaks probleemiks ühiskonnas, nüüd on see teema inimeste hinnangul tähtsust oluliselt kaotanud," rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. "Kindlasti on sellele oluline mõju meedial: kui siis oli pagulasteema negatiivse fooniga uudistes peaaegu iga päev, siis peale Euroopa Liidu lepingut Türgiga on teema uudistes tähtsuse minetanud."
"Kuigi inimeste tajutud ühiskondlike probleemide seas on pagulaste teema langenud tagaplaanile, siis ei tähenda see, et ilmtingimata oleks antud küsimuses vastajad märkimisväärselt liberaalsemaks muutunud," sõnas Peeter Espak. "Kui inimestelt küsiti, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta, siis keskmiselt pakuti 20 pagulast, samas aasta tagasi hinnati jõukohaseks arvuks 30 pagulast aastas. Seega siia saabuvate pagulaste arvu osas on inimeste seisukoht muutunud pigem rangemaks."
"Mõnevõrra väiksem on aga nende inimeste osakaal, kelle arvates oleks Eestile aastas jõukohane vastu võtta 0 pagulast," märkis Peeter Espak. "2016. aastal oli selliselt vastanuid 23%, kuid 2017. aastal on sellisel seisukohal 18% vastajatest. Inimeste kergelt leebemat suhtumist näitab ka küsimus: "Mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?" 2016. aasta uuringus arvas 73%, et võiks lubada väga vähestel või üldse mitte lubada, viimases uuringus aga oli selliselt vastanute osakaal 68%."
Endiselt soosivad inimesed immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal arvas 73% vastajatest, et samast kultuuriruumist võiks lubada siia tulla paljudel või piiratud arvul, ehk pigem lubada. 2017. aasta uuringu põhjal on pigem samast kultuuriruumist sisserändajate suhtes positiivselt meelestatud 80% vastanutest.
"Kokkuvõttes võiks immigratsiooni puudutavate küsimuste osas öelda, et ilmselt on inimeste seas kahanenud hirm, et Eestit ähvardab massiimmigratsioon," lisas Peeter Espak. "Kuna pagulaste teema ei ole ka meedias enam nii aktuaalne, siis on see üheks võimalikuks selgituseks, miks viimaste uuringute põhjal on EKRE toetus langenud. Kui 2016. aasta väärtushinnangute uuringus oli EKRE toetus 12%, siis aasta hiljem 9%."
Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.