Kristen Michal. Foto: Valitsus.ee

Mõttekoda Varieties of Democracy Institute leidis, et Eestis on inimõigusi nii palju, et meie riik peaks mõõdikute kohaselt kujutama endast maapealset paradiisi.

Süvariigi mõttekoda Varieties of Democracy Institute, lühemalt V-Dem, koostab ülemaailmset inimõiguste edetabelit ja Eesti 2024. aasta inimõiguste olukord vääris edetabeli koostajate hinnangul esikohta.

Viis inimõiguste edetabeli esimest riiki on V-Dem Institute'i hinnangul langevas järjekorras Eesti, Rootsi, Taani, Iirimaa ja Uus Meremaa.

V-Dem tegutseb Rootsis Göteborgi Ülikooli juures ja tegemist on korporatistliku valitsusväliste organisatsioonide (VVO) tööstuse mõttekojaga, mida rahastavad teiste hulgas Sorosed, Wallenbergid, Rootsi valitsus ning Euroopa Liit. 

Vaba ajakirjandus on väidetavalt vaba ja demokraatliku riigi oluline tunnus. Täpselt V-Demi moodi VVO-tööstuse organisatsioon on Piirideta Reporterid. Selle ajakirjandusvabaduse 2025. aasta indeksis on Eesti maailmas teisel kohal.

Kõigele lisaks tahab ka meediamaja Economist saada osa VVO-tööstuse pirukast ja asutas Economisti Andmeüksuse, mis avaldab "jõulisele andmetöötlusele toetuvat ja erapooletut" maailma demokraatiaindeksit.

Eesti on selles küll 21. kohal, mille juures ainult "osalemine poliitikas" ja "poliitiline kultuur" jätavad soovida. Saksamaa, kus ühispartei kiusab riigi vägivallamonopoli ära kasutades taga AfD-d ja riik rahastab terroriorganisatsiooni Antifa, on osutatud indeksis 13. kohal.

Kolmandal kohal on "Euroopa mõrvapealinn" Rootsi ja kõige demokraatlikum riik maailmas on indeksi järgi Norra.

V-Dem, NUPI, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus, Economist Intelligence Unit (EIU) ja kümned tuhanded sarnased institutsioonid kujutavad üksusi, mida majandusteadlane Murray N. Rothbard nimetab "riigiharitlasteks" ning vajadust kelle järele selgitab George Orwell: "Partei keelab sul uskuda oma silmi ja kõrvu. See on nende lõplik, kõige olulisem nõue. Tal võttis südame alt külmaks, kui ta mõtles sellele muserdavale jõule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei intellektuaal vaidluses temaga peale jääks, peentele argumentidele, millest ta ei ole võimeline arugi saama, rääkimata neile vastu vaidlemisest." 

2021. aasta lõppus, mil koroonadiktatuuri tingimustes olid Eestis löögi all demokraatia, sõnavabadus ja kodanikuvabadused, arvas Eesti üks hinnatumaid inimõiguste eksperte Paloma Krõõt Tupay rahvusringhäälingu uudisteportaalis: "Kindlustunde annab teadmine, et Eesti riik ja ühiskond ei ole ka ebakindlal pandeemiaajal valmis kergekäeliselt loobuma igaühele tagatud vabadustest." 

Toimetas Karol Kallas