MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlustest selgus, et kõige enam on erakondadest veidi enam kui poole aastaga kasvanud Reformierakonna toetus – veebruari 20%-lt septembri 25%-le. Samal ajal on üle poole oma toetusest kaotanud viimasel ajal end nn vabakonservatismi esindajana määratlenud Vabaerakond, keda veebruaris toetas veel 7%, septembris on aga nende toetus kukkunud alla valimiskünnise 3%-ni.
„Reformierakonna reiting oli madalseisus eelmise aasta lõpus, kui toimus valitsuse vahetumine," rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. "Kaotajatega ei taha inimesed emotsionaalselt ühes paadis olla. Siis tundus, et Reformierakond on osavalt võimult tõugatud, kuid uue valitsuse tegelik poliitika ei olnud teada. Vabaerakonna vabalanguse põhjus on selles, et nad ei paista avalikkuses silma – valijad ei näe, et nad midagi teevad."
"Reformierakond tõestab, et on võimalik edu saavutada nii koalitsioonis kui ka opositsioonis, kui olla piisavalt häälekas ja oma rolli sisse elada," ütles Tanel Paas. "Vabaerakond ei ole seda suutnud isegi esimehe vahetusega, mis Reformierakonna reitingut arvestades on neile hästi mõjunud."
"2016. aasta novembris toetas Reformierakonda kõigest 16% vastanutest," märkis Tanel Paas. "Reformierakond on selle aasta jooksul oma kaotatud populaarsuse taastanud. 2016. aasta aprillis toetas Vabaerakonda veel 12% vastanutest, kuid seejärel on toetus pidevalt langenud, jäädes viimases küsitluses valimiskünnisest selgelt allapoole. Vabaerakonna toetuse langemine alla valimiskünnise võib tuleneda ka sellest, et nad ei ole KOV valimistel väljas oma nimekirjaga, vaid erakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes."
Teiste Riigikogus esindatud erakondade puhul ei ole muutused võrreldes aasta algusega suured. Keskerakonna toetus oli veebruaris 27%, septembris 25%. EKRE toetus oli veebruaris 14%, septembris 15%. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas nii veebruaris kui ka septembris 13% inimestest. IRL-i toetus oli veebruaris 8% ning septembris 6%.
Küsitlused on läbi viidud selle aasta jooksul veebikeskkonnas ning nendele on erinevatel kuudel vastanud 1005-1065 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Inimeste erakondlikku eelistust küsitake igas Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses ning neid on 2016. aasta märtsist alates läbi viidud kokku 16, sh sellel aastal 6.
Andmetega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.