Peab olema täiesti pime, et mitte näha, mis meil tegelikult toimub. Üks väike grupp inimesi sõdib terve ühiskonnaga ühe oma isikliku kapriisi pärast! Neile ei keelata ju midagi, neil on kõik teistega võrdsed õigused. Aga nemad tahavad seda, mida mitte keegi ei saa neile anda. Mis peab küll inimeste peas olema juhtunud, et nad ei saa aru, et perekond on mees, naine ja lapsed, küsib Malle Pärn.
Vaimulikule on alati oluline püüda olla Tõe poolel. Ent võib ka nii juhtuda, et ta laseb hinge vaenlasel ennast Tõe teelt ära eksitada.
Eesti televaataja võis jälle näha, kuidas neile valeliku sildi all salakaupa sisse sokutatakse. Seekordne saade "Suud puhtaks" oleks pidanud kandma pealkirja "Ajame inimesed omavahel veel rohkem tülli!"
Oh, kui ometi kunagi oleks võimalik seda teemat avalikkuses sisuliselt arutada, mitte isiklikke soove ja pähekulunud loosungeid loopida! Või ei olegi kooseluseaduse läbisurujate hulgas asjatundjaid? Kas neil ongi ainult loosungid, ei mingit teaduslikku teooriat? Millele siis tahetakse üles ehitada see "uuenenud" ühiskonnamudel?? Kapriisile? Valedele?
Minule oli täiesti uskumatu, et üks luterlik vaimulik võis pidada sellise sektantliku "äratuskõne" nende vastu, kes püüavad kaitsta perekonna ja abielu tähendust.
Annika Laats meenutas, et Jumal paneb vastu suurelistele, kes ennast õigeks, teistest paremaks peavad. Ometi esines ta ise tele-eetris just sellise inimesena, kes ENNAST peab paremaks ja õigemaks kui neid, kes nii-öelda teiselpool rindejoont on. Seda väljendas tema kehakeel, üleolev muie ja pearaputus, nagu oleks ta kuulnud midagi lootusetult lolli. Ometi olid Arne Hiobi argumendid tunduvalt arukamad kui tema tundelised loosungid. Ja loomulikult õhkas terve stuudiotäis süüdistajaid temaga kaasa.
Kummaline on see, et inimesed sageli teiste juures kipuvad halvustama seda, milles nad ISE eksivad.
Kas ei ole suurelisest suurelisem see vaimulik, kes ei pea mikski kiriku ametlikku seisukohta ja astub sellele avalikult vastu? Nii olulises asjas nagu moraaliküsimus, seksuaalse puhtuse küsimus?
Ja juba võrdleb ilmalik meedia teda Lutheriga, pidades endastmõistetavaks, et ühiskonna allutamine homoideoloogiale tähendab progressi? Luther sõdis patu vastu, püüdis kirikut puhastada kahtlastest lisanditest, Annika Laats KAITSEB pattu, tahab patu inimõiguseks kuulutada, seega püüab kirikusse kahtlasi lisandeid sisse tuua. Võtab Jumalat väga tõsiselt? Eks me kõik vist tahame seda enda kohta uskuda. Miks ta arvab, et Arne Hiob ei võta Jumalat tõsiselt? Miks ta ei kuula, mida Arne Hiob räägib?
Lausega "Vaatan teid ja mõtlen, miks te seda teete" kuulutas ta ju tervele Eestile, et Madison on paha ja kuri ja tema, Annika Laats on ülluse ja õilsuse kehastus. Ta oli endaga ülimalt rahul. Tema on ÕIGE. Täpselt nagu too tuntud variser, lõi ta endale vastu rinda ja tänas Jumalat, et ta ei ole niisugune tölner, nagu Madison ja Hiob.
Ent ka teda vaatasid selles saates väga paljud inimesed täpselt sama küsimusega. Mina sealhulgas.
Kirik peaks tõesti olema nõrgema poolel, rõhutuma poolel, selle poolel, kellele tehakse liiga, ülekohut, keda alusetult laimatakse ja halvustatakse. Ja kirik peaks alati olema Tõe poolel. Mitte valetajate poolel, ja mitte ise sellest valetamisest osa võtma.
Mille poolest on geiaktivistid nõrgemad kui perekonnakaitsjad? Kaitsetud? Kes on keda rünnanud, otseselt ja avalikult? Kas kooseluseaduse vastased on kedagi kohtusse kaevanud selle eest, et nad kooseluseadust propageerivad? Kas nad on kellegi vallandamist nõudnud, kellegi sotsiaalmeedia konto täis sodinud, kedagi alusetult LAIMANUD, kas nad on valetanud, kas nad on labaselt või ropult mõnitanud kooseluseaduse pooldajaid?
Kõike seda on aga rohkesti teinud kooseluseaduse läbisurujad! Tuletage meelde, kuidas SAPTK-d on meedias materdatud ja Varro Vooglaidu mõnitatud ja laimatud? Tuletage meelde, mis juhtus siis, kui SAPTK sai Luukase preemia?
Miks need ligimesearmastusest õhkajad seda ei näe ja kiusatutele appi ei tõtta? Miks nad lähevad oma armastusega appi kiusajatele?
Kes lõhestab ühiskonda, kas see, kes ründab kehtivat kultuuri ja ühiskonnakorraldust, või see, kes hakkab seda ründaja vastu kaitsma? Kas see, kes tahab juurutada uut, rahvale vastuvõetamatut moraalirelativismi, või see, kes asub rahva moraali, rahva hinge, laste puutumatust kaitsma? Kas see, kes räägib tõtt, või see, kes valetab?
Kas kooseluseadust pooldavad vaimulikud on lasknud ennast ära petta, on nad tõepoolest nii sinisilmsed, või on nad TEADLIKULT, läbikaalutult lõhestajate, ründajate ja valetajate poolel? On nad tahtlikult sukeldunud postmodernistlikku moraalirelativismi? Kas kristlik moraal ei ole nende jaoks enam oluline?
Kes lõhestab kirikut, kas peapiiskop ja Objektiivi toimetaja, või Annika Laats ja Tauno Toompuu?
Peab olema täiesti pime, et mitte näha, mis meil tegelikult toimub. Üks väike grupp inimesi sõdib terve ühiskonnaga ühe oma isikliku KAPRIISI pärast! Neile ei keelata ju midagi, neil on kõik teistega võrdsed õigused. Aga nemad tahavad seda, mida mitte keegi ei saa neile anda. Nad tahavad, et nende erisus tunnistataks võrdseks normaalsusega. Umbes nii, et nimetame punapead ümber brünettideks.
Mis peab küll inimeste peas olema juhtunud, et nad ei saa aru, et perekond on mees, naine ja lapsed? Seda ei saa ükski seadus ära muuta. Seadus saab ainult VALETADA, et nüüd on perekond ka see, kus lapsel on kaks isa.
Kas see, kes tahab seda valetamist paljastada, on julm ja alatu? Kas see, kes räägib inimesele tõtt, on kuri vihakõneleja?
Mis on alatum: kas valetamine, või valetamise lõpetamine?
Kirik ei tohi elada vales, kirik ei tohi rahvale valetada.
Vaimulik ei tohi inimestele valetada!