Riigikantselei tellitud värske uuringu kohaselt toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu 79 protsenti elanikest, kellest 48 protsenti toetab ja 31 protsenti pigem toetab. 13 protsenti elanikest ei toeta või on selle vastu ning kaheksa protsenti ei oska selget seisukohta võtta.
Uuringu järgi toetavad eestlased Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega oluliselt enam (toetus vastavalt 83% ja 69%).
Võrreldes 2017. aasta algusega on negatiivne suhtumine kuulumisele Euroopa Liitu jäänud üldiselt samale tasemele – kui aasta alguses olid Eesti kuulumisele Euroopa Liitu vastu 14 protsenti, siis aasta lõpus 13 protsenti.
Euro kasutamist pooldab 81% Eesti elanikest (neist 55% toetab ja 26% pigem toetab).
Kõige sagedamini prioriteetseks tegevussuunaks EL tasandil tegutsemisel peeti rändekriisi algpõhjuste lahendamist, kahe tähtsama tegevussuunana nimetas seda 42% elanikest, seejuures 20% pidas seda tegevussuunda kõige tähtsamaks.
Uuringu üldkogumi moodustasid 15–74 aastased Eesti elanikud, valimi suuruseks kujunes 1027 vastajat.
Uuringuga saab täismahus tutvuda siin.