Riigikogu liikme Varro Vooglaidi sõnul on tema koroonapasside valeks kuulutamise kohtuasjades kaks alama astme kohtutasandit langetanud otsuse lähtudes välismaiste institutsioonide arvamustest ja teinud seda Eesti kodanike põhiõiguste arvelt.
22. jaanuaril esitas vandeadvokaat Paul Keres Vooglaidi nimel riigikohtule kassatsioonkaebuse, mille taga on ringkonnakohtu otsus, milles leiti, et valitsuse poolt inimeste põhiõiguste rikkumine "üleilmse kriisi ajal" on seaduspärane ja lubatud.
Esimese kaebuse Covidi passide vastu esitas Vooglaid 2021. aasta septembris. Toonases avalduses leidis Vooglaid, et kuna ta on Covidi läbi põdenud, on tal tugev loomulik immuunsus, millest hoolimata piirati tema põhiõiguseid ja osalemist ühiskondlikus elus. Sedasi seati ta võrreldes süstitud inimestega ebaõiglasesse olukorda ja piirati tema põhiõiguseid.
Tema sõnul pidasid kaks alamat kohtuastet rahvusvaheliste organisatsioonide – nagu seda on näiteks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Ameerika Ühendriikide Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC) – hinnanguid, arvamusi ja soovitusi "kõigutamaks jõuks" ehk tähtsamaks kui Eesti kodanike põhiõiguseid.
Vooglaid lisab, et kui see peaks nii jääma riigikohtuski, siis sisuliselt on põhiseaduse 15. paragrahv kaotanud oma mõtte ja inimestel pole asja kohtutes oma põhiõigustele kaitset otsida. "Formaalselt pöörduda saab, aga tulemus on ette teada. Õigusriigi põhimõttega oleks see absoluutselt ühitamatu," kirjutab riigikogulane.
Kassatsioonkaebuses on antud tõdemus sõnastatud järgnevalt:
"Mõlema alama astme kohtu otsustest nähtub kaebaja jaoks äärmiselt alarmeeriv seisukoht, et ehkki kohtute ette on toodud asja lahendamiseks hulganisti eriteadmistega isikute arvamusi, mis kõik toetavad kaebaja seisukohti, on need jäetud tendentslikult tähelepanuta ja leitud, et need on kas ebausaldusväärsed või asjakohatud.
Seevastu on kohtud üksmeelselt leidnud, et välismaiste organisatsioonide nagu WHO, CDC ja ECDC seisukohti ja soovitusi sobiva vaktsineerimispoliitika valikul tuleb pidada a priori usaldusväärseks, sest need kogud sisaldavat pädevaid isikuid, mille põhitegevusse kuulus suures koguses tehtud uuringute ja nende alusel tehtud analüüside ning teadusartiklite läbitöötamine ja nende alusel parima teadmise kujundamine (ringkonnakohtu otsuse p 12).
Ringkonnakohus väidab lisaks oma põhjendustes, et nendes dokumentides antud hinnangud põhinesid kogutud teadusanalüüsidel ja uuringutel ning nende alusel oli loodud antud hetke parim teadmine haiguse läbipõdemist puudutavates küsimustes (p 14).
Alarmeerivaks tuleb neid seisukohti pidada seetõttu, et kui vaadata käesoleva kohtuasja kulgu ja kohtulahendite põhjendusi, on näha, et Vabariigi Valitsus on loobunud uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse teostamisest ning kohus ise on loobunud õigusemõistmisest, sest justkui on välisorganisatsioonide seisukohti ja juhiseid peetud kõige usaldusväärsemaks infoallikaks ning lähtekohaks inimeste põhiõigusi intensiivselt piirava poliitika kujundamiseks. […]"
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikurühma kuuluv parteitu saadik Vooglaid toob kohtu poolse põhiõiguste rikkumise heakskiidu näiteks ringkonnakohtu seisukoha, mis on kirjas otsuse paragrahv 16-s: "Globaalse kriisi taustal võis vastustaja [vabariigi valitsus] lähtuda [Euroopa] Liidu kompetentsete asutuste hinnangutest."
Vooglaidi sõnul ei tühista mitte mingisugune üleilmne kriis põhiseaduse ega haldusmenetluse seaduse kehtivust. Kohtutel peaks säilima kohustus mõista õigust, haldusorganitel säilima kohustus selgitada välja olulisi asjaolusid ja teostada kaalutlusõigust. Ei täitev- ega kohtuvõim ei tohi oma pädevust ega võimu delegeerida välisorganisatsioonidele, nagu antud juhul kahetsusväärselt võib tõdeda.
Vooglaid nendib, et alama astmete kohtute otsusest võib järeldada, et kui kaalul on mingi kujuteldav globaalne oht ühelt poolt ja Eesti inimeste põhiõigused teiselt poolt, siis on igasuguste osutatud "ohu" vastaste meetmete vaidlustamise võimalus vaid näiline.
"Kuniks Vabariigi Valitsus või mõni muu kohalik pädev asutus ei lähe vastuollu välisorganisatsioonide, näiteks Euroopa Liidu, asutuste poliitiliste suuniste ja seisukohtadega, on kaebajal peaaegu võimatu oma seisukohti veenvalt esitada," jätkab Vooglaid.
Vooglaid leiab, et lootus, nagu riigikohus võiks võrreldes alama astme kohtutega midagi teisiti otsutada, on väga väike, aga õigluse nimel soovib ta rahaliselt väga kulukaks osutunud kohtutee siiski lõpuni käia.
"Ma ei näe [Eesti kohtute poolt] valmisolekut õigluse nimel valitsuse ja laiemalt globalistliku agendaga tõsistes küsimustes vastuollu minna," tõdeb Vooglaid.
Toimetas Karol Kallas