Kardinal Georg Pell. Foto: Scanpix

Katoliku kiriku kardinal George Pell mõisteti teisipäeval Austraalia Ülemkohtus pedofiiliasüüdistustes õigeks. Enne süüdistuse saamist paljastas Pell majandussekretariaadi juhina, et Vatikani pangas leidus salajasi fonde ja erinevate ametkondade arvetel ligi miljard eurot raamatupidamises kajastamata raha. Samuti oli Pell tuntud kiriku õpetuse järeleandmatu kaitsjana.

Madalama astme kohtud olid Pellile määranud väidetavate ebasündsate tegude tõttu kuue aastase vanglakaristuse, millest ta veetis vanglas 13 kuud. Kardinal vabastati koheselt ja tema nimi eemaldati Austraalia seksuaalkurjategijate registrist, kirjutab Church Militant uudisteportaal.

Peale uudist pidas paavst Franciscus Casa Santa Martas jutluse, milles rääkis: "Ma soovin täna palvetada kõigi inimeste eest, kes kannatavad ebaõiglase kohtumõistmise tõttu, keda agressiivse järjekindlusega taga kiusatakse."

Vatikani 7. aprillil üllitatud pressiteates seisab: "Püha Tool, kes on alati väljendanud oma usaldust Austraalia kohtuvõimu vastu, tervitab kardinal Pelli puudutavat Ülemkohtu üksmeelset otsust, mis vabastab ta alaealiste väärkohtlemise süüdistusest ja tühistas tema varasema süüdimõistmise."

Pressiteade jätkab: "Usaldades õigusemõistmise enda üle kohtu kätte on kardinal Pell alati kinnitanud oma süütust ja kannatlikult oodanud kui tõde lõpuks selgeks saab."

Kardinal Pelli kaasus on siiski erand, kuna kõrged vaimulikud, keda on tabanud süüdistused korruptsioonis, on tihtipeale varjanud end diplomaatilise puutumatuse taha.

Ühe sellise juhtumi näiteks võib tuua endise Usuõpetuse Kongregatsiooni (Congregatio pro Doctrina Fidei) prefekti kardinal Luis Ladaria Ferreri. Möödunud aasta septembris kutsuti ta andma kohtus tunnistusi kardinal Philippe Barbarini süüasjas, kellele Ferreri andis nõu ühe lapsi kuritarvitanud preestri karistamise osas, kuid ta keeldus sellest varjates ennast Vatikani diplomaatilise puutumatuse taha.

Barbarin, kes oli Prantsusmaa Lyoni piiskopkonna peapiiskop, mõisteti 2019. aastal süüdi isa Bernard Preynati kuritegude varjamise eest. Preynati süüdistatakse noorskautide seksuaalses ründamises 1970.–1990. aastatel.

Pell samas loobus oma diplomaatilisest puutumatusest ja andis ennast vabatahtlikult 2017. aastal Austraalia võimude kätte. Toona rääkis ta avalikult, et tegemist on ostsese tagakiusamisega. "Ajakirjandusse on minu kohta levitanud valesid ja toimub lakkamatu reputatsiooni hävitamine," nentis ta toona. "Ma ootan päeva kui ma saan ennast kohtus kaitsta." Paraku esimeses kohtuastmes mõisteti ta vaatamata kümnete inimeste tunnistustele ebaõiglaselt süüdi.

Eelmiste kohtuastmete jooksul on mitmed juristid ja kohtunikud osutanud, et Pelli süüdimõistmine toetus ainult ühe tunnistaja ütlustele. Samas kuulati kohtuasjas üle 20 tunnistajat, kes kõik väitsid, et Pellil ei olnud väidetud kuritegude toimepanemise ajal võimalik neid toime panna.

Seoses Pelli tagakiusamisega on küsitud, kas sellel võiks olla mingi seos, et ta paljastas 2014. aastal Vatikani pangas suuremahulise korruptsiooni ning ei olnud nõus liberaalsete jõudude kiriku õpetuse muutmise kavaga?

Vatikani majandussekretariaadi juhina, paljastas ta Vatikani pangas suuremahulise segase ümberkäimise rahaga. Ta leidis pangast kümneid miljoneid salajasi fonde ja erinevate ametkondade arvetelt ligi miljard eurot raamatupidamises kajastamata raha.

Samuti avalikustas Pell teatud kõrgemate vaimulike grupeeringu soovi radikaalselt muuta kiriku õpetust. 2014. aasta perekonna sinodi järel teatas kardinal, et liberaalsed piiskopid taotlesid lahutatud inimestele ja tsiviilabielus katoliiklastele armulaua andmise kõrval palju suuremaid muutusi.

"Armulaud lahutatutele ja uuesti ilmalikult abiellunutele on ainult jäämäe tipp. See on varitsev kiskja. Nad tahavad suuremaid muutusi. Näiteks tsiviil- ja homoseksuaalsete ühenduste tunnustamist," rääkis Pell. "Kirik ei saa minna sellises suunas. See oleks katoliku imeilusa ja tugeva traditsiooni kapituleerumine, mille eest on inimesed ennast sadu, tuhandeid aastaid ohvriks toonud."

Toimetas Karol Kallas