Täna tähistab oma 90. sünnipäeva isa Vello Salo, kes on Eesti kultuurimaastikul üks silmapaistvamaid mehi. Tema eruditsioon ning eeskujulik pühendumine Eesti maa ja rahva teenimisele on teinud isa Vellost Eesti kultuurimaastikul ühe silmapaistvaima ja armastatuma inimese. Avaldame isa Vello juubeli puhul temaga suvel salvestatud kultuurisõja teemalise intervjuu.

Vello Salo sõnul meenub kultuurisõjast rääkides ennekõike tõsiasi, et 19. sajandil tähistati sellega ühemõtteliselt võitlust kristluse ja Kiriku mõju vastu ühiskonnas. “Kui keegi tahab tänapäeval millestki rääkida ja mõisteid kasutada, tuleb esmalt teha selgeks, millest on jutt,” selgitas ta rõhutades, et meil tuleb nõukogude ajal süstemaatiliselt lammutatud mõtlemiskultuur uuesti üles ehitada.

Just võime asjadest rahulikult ja mõtestatult rääkida on Salo sõnul oluliseks eelduseks sõja vältimisele ning seetõttu on kristlastel eriline kohustus mitte ainult rahusõnumit jutlustada, vaid hoolitseda ka selle eest, et tüliküsimusi saaks rahumeelselt arutada.

“Soomlased tulid meile appi võitlema mitte venelaste vastu, vaid Eesti iseseisvuse eest; meie, soomepoisid, läksime Soome mitte kedagi tapma, vaid võitlema Soome vabaduse ja Eesti au eest,” selgitas isa Vello vajadust mõelda alati ennekõike sellele, mille eest me seisame, mitte sellele, mille vastu me oleme.

“Meil on kahjuks moes lahmimine ja meil on hirmus kiire – ei ole aega mõelda – ning just seepärast peaks Maarjamaa kristlased võitlema selle eest, et kooli õppekavas oleks mõtlemisõpetus,” ütles ta ja lisas, et kristlased peaks olema nõus kõike arutama, kuid ka end kaitsma, kui midagi hakatakse peale suruma.

Isa Vello sõnul on oluline teadvustada, et kõik muudatused ühiskonnas võtavad aega ja nõukogudeaegne mõtlemisest võõrutamine töötab meie ajudes edasi: “Alguses küsiti küsimusi, kuid kui küsijad hakkasid äkitselt ära kaduma, siis enam ei küsitud – ja nüüdki on meil küllalt näiteid, kuidas inimesed arvavad, et parem mitte rääkida; ent kristlase seisukoht ei ole see mitte.”

“Pühakirjas on kirjutatud, mis on kristlus – olla valmis surema teiste eest, nii nagu Jeesus Kristus. Armastage üksteist nii, nagu mina teid olen armastanud, ristisurmani – see on kristlus ja just see peaks olema meie lipukiri ja eeskuju, mida anname. Aga me ei tohi ponnistusi selles suunas tegemata jätta,” võtab isa Vello oma sõnumi kokku.