USA suursaadik Poolas Georgette Mosbacher käis reedel Twitteris välja ootamatu mõtte, et praegu Saksamaal hoitavaid USA tuumarelvi võiks paigutada hoopis Poolasse. Venemaa reageeris ideele teravalt.
"Kui Saksamaa soovib tuumavõimekust vähendada ja NATOt nõrgendada, siis ehk peaks Poola – mis maksab ausalt oma osa NATO eelarvest, mõistab riske ja asub NATO idaserval – võimekuse üle võtma," säutsus Mosbacher reedel.
If Germany wants to diminish nuclear capability and weaken NATO, perhaps Poland – which pays its fair share, understands the risks, and is on NATO's eastern flank – could house the capabilities here: https://t.co/VIzpHIgoUN
— Georgette Mosbacher (@USAmbPoland) May 15, 2020
Avalduse taustaks on Saksamaal puhkenud debatt selle üle, kas USA tuumarelvi peaks üldse riigis hoidma. Euractive kirjutas kuu alguses, kuidas Bundestagi koalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Rolf Mützenich leidis, et tulevikus riigis enam USA tuumarelvi ei hoitaks.
"Tuumarelvad Saksamaa territooriumil ei suurenda meie julgeolekut – just vastupidi," märkis Mützenich. Tema erakonnakaaslased ruttasid aga arvamust pehmendama.
"Ühepoolsed sammud, mis usaldust vähendavad, ei too meid kuidagi lähemale eesmärgile, milleks on tuumarelvadest vaba maailm," säutsus Twitteris välisminister Heiko Maas.
Bundestagi tuumadesarmeerimise komiteed juhtiv Karl-Heinz Brunner sõnas aga, et Mützenich soovis lihtsalt avatud diskussiooni alustamist ning ei pooldanud kindlasti ühepoolseid samme.
USA kritiseeris Saksamaad
Eelmisel neljapäeval väljaandes Die Welt avaldatud arvamusloos asus USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell sotse kritiseerima. Grenell on paralleelselt ka USA luurejuhi kohusetäitja.
Grenell hoiatas, et kuigi külm sõda on läbi, ei tähenda see, nagu Euroopa julgeolek poleks ohus. Ta märkis, et kui Heiko Maas tahab, et Saksamaa oleks "rahu tagav jõud", ei tohi riik NATO tuumaheidutuse aluseks olevat solidaarsust murendada. "Nüüd on aeg selleks, et Saksamaa täidaks oma kohustusi liitlaste ees ja investeeriks jätkuvalt NATO tuumavõimekusse."
Hiljutise raporti kohaselt kulutas USA eelmisel aastal tuumarelvade programmile tervelt 32,6 miljardit eurot. Grenelli sõnul toetab USA küll desarmeerimist, kuid näeb tuumarelvi vajaliku heidutusena Venemaa ning Põhja-Korea suhtes.
Grenelli meelest on USA ja Saksamaa kohustus kaitsta NATO idapoolseid liikmeid, seehulgas Eestit.
Venemaa: USA retoorika halvendab suhteid
Teisipäeval vahendas TASS Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zakharova sõnu, mille kohaselt toob USA retoorika – täpsemalt Mosbacheri väljaütlemine – kaasa Venemaa ja NATO suhete halvenemise.
"Loodame, et Washington ja Varssav on teadlikud selliste väljaütlemiste ohtlikkusest. Need halvendavad Venemaa ja NATO suhteid veelgi sel mitte just kergel ajalooperioodil ning ohustavad Euroopa julgeoleku materiaalset baasi," sõnas Zakharova.
Ta juhtis tähelepanu ka tõigale, et mullu augustis lahkus USA 32 aastat vastu pidanud keskmaa tuumajõudude lepingust (INF). 1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500–5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
USA hinnangul rikkus niigi lepet Venemaa tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Moskva väitel aga ei riku rakett lepet, sest selle laskeulatus olevat kuni 480 kilomeetrit.
"USA tuumarakettide tagasiviimine riigi enda territooriumile oleks reaalne panus Euroopa turvalisuse tugevdamisse. Venemaa tegi sellise sammu juba ammu," sõnas Zakharova.