Videointervjuus Jaanus Vogelbergile räägib Briti päritolu ajakirjanik ja poliitik Abdul Turay enda hinnangust Black Lives Matter (Mustad Elud Loevad) liikumisele nii üldiselt kui kitsamalt Eestis. Vestluses tuleb jutuks veel see, kas EKRE on või ei ole valget rahvuslust taotlev partei, kus vestluskaaslased jäävad eriarvamusele; üldine rassismi puudutav olukord Eestis ning ka näiteks topeltkodakondsuse temaatika.

Valdavalt inglisekeelse vestluse eestikeelne kokkuvõte järgneb allpool:

Black Lives Matter kui petukaup

Turay sõnul on BLMi näol tegu petukaubaga, kus inimestele “müüakse” ühte, tegelikult saavad nad aga midagi muud. Nii on liikumine tema hinnangul fundamentaalselt antisemiitlik ning Iisraeli-vastane. “Enamus musti inimesi pole ilmselt nende asjade poolt. Kui küsid, kust seda võtan, siis sellest on kirjutanud sellised lugupeetud väljaanded, nagu Washington Post ja Jerusalem Times.”

Turay sõnul jõudis BLM Ühendkuningriiki esmakordselt nelja aasta eest. “Inimesed nägid selle läbi ja sellest sai läbikukkumine. Aga nüüd on nad jõuliselt tagasi tulnud.”

Tema sõnul on Ühendkuningriigis hulk inimesi, kes küll osalevad meeleavaldustel, kuid on ennast BLMist distantseerinud. Sellised protestijad näevad probleemina näiteks USA, aga ka UK politseivägivalda, või tajuvad, et neil on elus edasijõudmiseks vähe võimalusi. Samuti on üheks proteste ärgitavaks küsimuseks riigi koloniaalne minevik.

Paljusid protestijaid aga ei motiveerigi ideoloogia. “Neid ajab miski närvi – võibolla see, et nad on mitu kuud olnud kodudesse suletud. See on üks element. Ja USAs on ka palju kriminaale, kes lihtsalt rüüstavad poode.”

Ei poolda Eesti proteste

Hiljuti sattus Turay Facebookis Eesti liberaalide turmtule alla, kuna oli BLMi vastu sõna võtnud. “Nad eksivad. See ei tähenda, et mul oleks alati õigus, aga nad eksivad. Nad polnud õiglased, nad polnud meeldivad. Osad neist oli väga agressiivsed. Minu mõte oli selles, et Eesti politsei pole selline (nagu USAs – toim.). “

Turay sõnul on tal olnud keskmisest inimesest palju rohkem kokkupuuteid Eesti politseiga. Mõnedel juhtudel on temaga käitutud ebameeldivalt, kui üldiselt ei ole tema sõnul mõeldav, et USAs tapetud George Floydi juhtum saaks korduda Eestis. Turay sõnul on politsei siin justkui peegel – nad käituvad sinuga nii, nagu sa ise nendega käitud. Näiteks on tal endal piisanud vaid mõne eestikeelse lause ütlemisest, et suhtumist täielikult muuta.

Tema sõnul on Eestis mustanahalisi nii vähe, et politseinikud saavad sõna otseses mõttes igaüht neist isiklikult tunda. Riikides, kus mustanahalisi on miljoneid, on olukord teine.

Turay sõnul tuleks praegu protestimist vältida ka koroonaviiruse ohu tõttu. “Eestis öeldi, et see on autoprotest. Noh, autoprotest oli see neile, kes suudavad endale auto osta. Eestis on enamik mustanahalisi tudengid ja nad ei saa endale autot lubada. Nemad on tänaval, riskeerides oma eludega samal ajal, kui rikkad valged istuvad autodes. Ma ei usu, et keegi selle peale mõtles,” tõdes ta.

Turay sõnul on Eestis küllalt kohalikke probleeme, millega võidelda. “Kusagil 60 000 last elab absoluutses vaesuses ning kriis teeb seda olukorda kahtlemata hullemaks. Miks selle vastu ei protestita?”

Nooremapoolsed protestijad võiks ka keskenduda oma isiklikule elule. “Koristada oma magamistuba ära, nagu Jordan Peterson soovitab. Teha ennast korda, enne kui üritad maailma korda teha.”

Turay sõnul on Eesti BLMi protesti mõte näidata üles solidaarsust teiste valgetega. “Me oleme nagu Ühendkuningriik, me oleme nagu Soome. Neil oli protestimarss, siis peab meil ka olema. Nad soovivad tunda, et nad on ka osa Läänest. Aga nendes riikides on suur mustanahaliste kogukond ning Eestis pole,” märkis Turay.

Turay sõnul on tema enda kogemuse kohaselt kõige rassistlikumad need riigid, kus valdav osa elanikkonnast pole valged. “Hiinlaste suhtumine mustanahalistesse pärineb 19. sajandist. Sama seis on Indias ja Araabiamaades. Muidugi on Eestis rassistlikke inimesi, aga sellise meeleavaldusega nende meelt ei muuda. Sa ajad nad lihtsalt vihaseks ja nad otsustavad EKREga liituda,” leidis ta.

Turay sõnul on Eestis elavatel mustanahalistel väga erinevad vaated. “Osadele väga meeldib Eestis, teised kurdavad. Osad toetasid meeleavaldust, teised olid vastu. Aga need, kes on poolt, on väga valjuhäälsed.” Turay sõnul on aga tõsiasi, et aafriklasi koheldakse Eestis üldiselt halvemini kui lääneriikidest pärit mustanahalisi.

Veendunud EKRE vastane

Turay sõnul ei naase ta Eestisse seni, kuni praegune koalitsioon võimul on. Tema väitel lubas Jüri Ratas talle isiklikult, et ei tee EKREga võimuliitu, kuid murdis seda lubadust. Viiruse tõttu ei ole Turay saanud viimased pool aastat Eestis käia ega oma siin elavat perekonda külastada.

Kas tema meelest on praeguse koalitsiooni võimuloleku ajal Eesti tervikuna rassistlikumaks muutunud? Turay otsest vastust ei andnud. “Küsimus on pigem selles, et inimesed mõtlevad sellest (rassist – toim.) rohkem. Mind ei huvita tegelikult identiteedipoliitika ja see pole asi, millest ma eraelus räägiks. Aga viimase nelja aasta jooksul on poliitiline korrektsus ja identiteedipoliitika aina rohkem esile tõusnud ja seda ei saa vältida,” märkis ta.

Turay hinnangul on EKRE valget rahvuslust (white nationalism) taotlev partei. Tema sõnul on erakonnas küll palju “häid inimesi”, keda ta isiklikult tunneb, aga tema hinnangul juhitakse neid eksiteele. Turay väitel vihkab konkreetselt Martin Helme mustanahalisi inimesi. Tema sõnul on parteis ka antisemiitlikke inimesi, kuid nemad ei kuulu juhtkonda.

Populismiga ei tohi liiale minna

Turay hinnangul on populism reaktsioon korporatismile ehk suurfirmade võimule. “Mõne aasta eest leidsid korporatsioonid, et nad saavad näiteks USA presidendi koha osta. Siis aga tuli Trump ja tuli välja, et presidentuur ikkagi pole müügiks.”

Populismil on tema sõnul oma koht, aga see võib minna liiga kaugele ja degenereeruda masside võimuks – nii paremal kui vasakul äärel.

Turay sõnul oli Ühendkuningriigi populistide eesmärk lahkuda Euroopa Liidust ja sellega peaks liikumine ka piirduma. Eesti olukord on aga tema sõnul erinev, kuna Ühendkuningriik saab tihendada sidemeid endiste asumaadega (Commonwealth), Eestil aga alternatiivi pole.

“Kui survestate Martin Helmet selles osas, kas Eesti peaks või ei peaks EList lahkuma, siis ta ei anna teile selget vastust. See pole tema fookus – tema fookus on ajada Eestist välja kõik, kes pole eestlased,” väitis Turay.

Poliitiline polarisatsioon on süvenenud

Turay märkis, et viimastel aastatel pole tema enda puhul niivõrd muutunud poliitilised vaated, kui maailm tema ümber. Kui varem kuulus Turay sotside ja Keskerakonna ridadesse (kus ta ametlikult siiani liige on), siis praegu on mees Ühendkuningriigi Brexiti Partei liige.

“Vanasti oli väga selge, et mehed on mehed ja naised on naised. Kui sa nüüd kasvõi vihjad, et bioloogiline sugu eksisteerib, siis sind “tühistatakse”, nagu on praegu juhtumas J. K. Rowlinguga.” Turay sõnul peab ta end pigem tsentristiks, kuid asus Brexiti Partei liikmeks, kuna leidis, et brittide demokraatlikku tahet peaks austama.

Turay meelest on mõlema ääre radikaliseerumist süvendanud nii internet kui ka massimeedia, mis naudib konfliktide üleskütmist. Ta tõi näiteks, et Postimees soovis korraldada tema ja ühe BLMi pooldaja debatti. Kui Turay aga lehele teada andis, et “vastaspool” on juhuslikult tema isiklik sõber, ei saanud ta Postimehelt enam vastust. Turay sõnul näib, et meedia ei soovi ausat debatti, vaid konflikti.

Turay sõnul võib tihti näha seda, kuidas vasakäärmuslastest saavad paremäärmuslased või vastupidi, kaasa arvatud Eestis. “Ma kogesin seda noorena. On keegi, kes on väga-väga vasakpoolne, ja siis pöördub paremäärmuslusse, ja hakkab oma endisi kamraade ründama. Neis on viha ja vägivald, mis pole kuidagi seotud maailmas toimuvaga – selle on põhjustanud nende lapsepõlv.”