Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma töötas läbi erakondade valimisprogrammid ning koostas nende põhjal ülevaatliku ristiinimese valimislabürindi. Eesti 200 puhul toob ta välja, et erakonna tõtlikkus samasooliste abielu ja abistatud enesetapu seadustamisel saab paljudele kristlastele tõenäoliselt takistuseks nende kandidaatide valimisel.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas, et nagu 2019. aastal, mil ta koostas valimiste eelselt ristiinimese valimiskompassi, tegi ta sisuliselt sama ka tänavu ristiinimese valimislabürindi kujul, milles ta kõrvutas lähenevate valimiste ootuses Eesti Kirikute Nõukogu poolt eelmise aasta novembris erakondadele saadetud ettepanekud parteide valimislubadustega ning koostas saadud tulemustest ülevaate.
Viilma selgitab, et ei nimeta seekordset analüüsi ristiinimese valimiskompassiks, vaid ristiinimese valimislabürindiks, sest eelmisel korral olevat tema koostatud kompass mitmete arvates näidanud vales suunas.
"Minu seekordne kirjutis esindab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlikke seisukohti selles ulatuses, kus on vastavad seisukohad ametlikult kujundatud. Kõik ülejäänu on minu kui Eesti kodaniku isiklik arvamusavaldus selle kohta, mida ma erakondade programmiliste lubaduste labürindis ringi kobades ristiinimesena märkasin ning loetust järeldasin," selgitab Viilma ning lisab, et osade kommentaaride taustaks on ka tema isiklikud kontaktid ja vestlused erakondade esindajatega, kellega need toimusid ametlikul tasandil.
Eesti 200 soov seadustada samasooliste abielu ja abistatud enesetapp takistab kristlasi neid valimast
Viilma selgitab, et tema poolt neli aastat tagasi koostatud ristiinimese valimiskompassis jäi Eesti 200 viimasele positsioonile, kuna uue tulijana ei olnud neil mahti end maailmavaateliselt kristluse või kirikutega suhestada.
Seekordsetel valimistel on Viilma sõnul tegemist aga juba mitme aasta kestel avalikku arvamust ja rahva poliitilisi vaateid mõjutanud parteiga, kellel eeldatavasti peaks olema ka juba konkreetsem suhe usu- ja kirikueluga seotud küsimustesse.
Võrreldes aga Eesti 200 programmi Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekutega Viilma kattuvusi paraku ei leia. "Isegi kui erakonna valimisprogrammi tehes kirikute ettepanekuid loeti, ei leidnud nad sealt midagi, millega samastuda," nendib peapiiskop.
Samas on Viilma sõnul erakonna valimisprogrammis kirja pandud Eesti Kirikute Nõukogu seisukohtadega vastupidisuunalisi lubadusi: "Ilmselge maailmavaateline põrkumine tekib Eesti 200 ja Eesti Kirikute Nõukogu poolt väljendatud seisukohtadega abielu mõiste määratlemise ja elulõpuga seotud küsimustes."
"Eesti 200 taotleb perekonnaseaduse muutmist, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel. See seadusemuudatus looks võimaluse abielu sõlmimise nii eri- kui samasooliste paaride vahel, mis on ilmselges vastuolus Eestis tegutsevate kirikute õpetusega abielust kui mehe ja naise vahelisest liidust," sedastab Viilma.
Samasuguse laupkokkupõrke Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute seisukohtade ja Eesti 200 programmiga tekitab Viilma hinnangul nende valimislubadus võtta vastu abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad seadusesätted.
"Tundub ennatlikult loosunglik viia seadusandlusesse sisse muudatused nii keerulises küsimuses nagu seda on abistatud enesetapp. Jääb arusaamatuks, miks tahab Eesti 200 abistatud enesetapu teemaga kiirustades korrata viga, mis tehti 2014. aastal kooseluseaduse vastuvõtmisega ning asuda ühiskonda, mis pole teema käsitlemiseks valmis, lõhestama," leiab kirikujuht.
"Olukorras, kus ühiskondlik debatt on olnud selles küsimuses heitlik, puudub nii meditsiinivaldkondlik kui ka õiguslik analüüs ning kõik Eestis tegutsevad kristlikud kirikud (kuhu koonduvad sajad tuhanded kristlastest liikmed) on selles küsimuses eitaval seisukohal, ei ole kuigi mõistlik sõnastada valmislubadusena juba vastavate seadusesätete muutmist," kirjutab Viilma, lisades et erakonnaga on ka EKNi esindajate tasandil nimetatud vastuolust ka räägitud.
Eesti 200 programmile üldist hinnangut andes tõdeb Viilma, et peavoolu esindavat alalhoidlikku kristlast nende lubadused suure tõenäosusega ei kõneta: "Pigem vastupidi, Eesti 200 tõtlikkus abieluseaduse muutmisel ja abistatud enesetapu seadustamisel saab paljudele kristlastele tõenäoliselt takistuseks nende kandidaatide valimisel."
Kui otsida Eesti 200 valimisloosungist tähendust, siis on Viilma arvates sellel mitmeid tõlgendamise võimalusi: "Kui olen näinud valimisreklaami sõnumiga, et nende võimule tulemisega on kõik võimalik, on see päris hirmutav. Kõikide võimaluste Eesti ehk kõikide erinevate arengustsenaariumite võimalikkus tähendab ju sedagi, et kaasneda võib heaolu ja turvalisuse asemel hoopis kaos ja anarhia."
Viilma soovitab kristlastel langetada oma valik oma südametunnistusele toetudes
"Iga kristlane võib valimistel osaleda või mitte osaleda. Kodanikuna on kõigil õigus hääletada mõne erakonna sellise kandidaadi poolt, kes on erinevatel põhjustel kõige sümpaatsem. On siiski oluline, et me oma toetushäält andes teame, millist maailmavaadet erakond, kus väljavalitud kandidaat kandideerib, esindab. Inimest toetades toetame tema erakonna nimekirja ja ka kõiki neid, kes lõpuks parlamenti pääsedes hakkavad mõjutama meie seadusandlust ja elu lähituleviku Eestis," rõhutab Viilma kokkuvõtvalt.
Seetõttu soovitab ta igal kristlasel oma südametunnistusele toetudes asetada kõrvuti iga erakonna need lubadused, mis on kristlike kirikute tööd ja kristlikke väärtusi toetavad, nende lubadustega, mis on täiesti vastupidise suunaga või lihtsalt neutraalsed.
Nõnda kaaludes saab Viilma sõnul igaüks jõuda otsusele, kas valimistel antud hääl toetab ühiskonna arengut ka kristlikus vaates või ainult ilmaliku maailma ja ainelise toimetuleku vaates, jättes usku ja moraali puudutavad teemad lausa ühiskondliku elu ääremaadele.
"Kristlaste ja kirikute koht ei ole ühiskondliku elu ääremaadel, vaid selle elu keskmes, et oma usu, tegude ja eelkõige ligimesearmastuse kaudu kuulutada Kristust ennast maailmas, kuhu ta meid läkitas," rõhutab Viilma lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher