Viis George Sorost iseloomustavat Sorose tsitaati

George Soros. Pilt: Remix

Peavoolumeedia on loonud George Sorosest pildi kui üllast maailma päästjast ja ta ise peab ennast “mõne jumaluse sarnaseks”, “teadlaseks nagu Einstein” ja “maailma südametunnistuseks”.

George Soros, miljardärist progressiivne üleilmastumise aktivist, on peavoolumeedias pälvinud liberaalse migratsioonipoliitika, rahvusluse- ja populismivastasuse eest ohtralt kiidusõnu. Sellistes lugudes üritatakse ungari päritolu miljardärist jätta mulje kui rikkast humanistist, keda kiusatakse irratsionaalsete konspiratsiooniteooriatega.

Vaatamata peavooluajakirjanduse pingutustele jätta Sorose kriitikast mulje kui paremate poliitiliste jõudude paranoiast, on Soros öelnud ise päris palju pehmelt öeldes kummalisi asju, vahendab Visegradi uudiste portaal Remix.

Allpool välja toodud viiest tsitaadist ei selgu ainuüksi Sorose motiivid, vaid  lubavad vaadata sisse tema mõtteilma ja mõista, mis teda käimas hoiab. Kolmandalt poolt näitavad need väljavõtted kui valeliku pildi on peavoolumeedia temast aastate jooksul loonud.

“[Viktor Orbani] plaan käsitleb riigipiire eesmärgina ja põgenikke takistusena. Meie plaanis on riigipiirid takistus ja põgenikud eesmärk.”

Sellise mõttetera käis Soros välja kommenteerides Bloomberg Newsile Ungari peaministri Orbáni tema suunas 2015. aasta migratsioonikriisi ajal lendu lastud kriitikat.

“[Sorose] nimi on inimeste, kes soovivad ükskõik mis kujul rahvusriikide nõrgestamist, kes toetavad kõike, mis hävitab traditsioonilist Euroopa elustiili, jõulisemaks näiteks,” rääkis Orbán Ungari Rahvusringhäälingu raadios. “Säherdused immigrante toetavad aktivistid on saanud osaks rahvusvahelisest inimkaubandusvõrgustikust,” väitis Ungari peaminister toona.

Orbáni sõnul on Soros üks peamistest aktivistidest, kes toetab immigrante Euroopasse saatvaid ehk toovaid organisatsioone ja on aktiivselt teinud lobi selle nimel, et Euroopa avaks oma piirid.

Peavoolu ajakirjandusväljaanded, nagu näiteks Financial Times, üritavad Orbáni valitsusest jätta mulje kui paranoikudest, kes kuulutavad, nagu tahaks Soros Euroopa immigrantidega üle ujutada. Samas Sorose enda sõnad kinnitavad tema immigratsiooni pooldavat meelsust.

Kui Soros kuulutab, et “immigrandid on eesmärk ja piirid on takistus”, siis pole riikidel nagu Ungari muud võimalust, kui võtta teda sõna-sõnalt.

“Euroopa peab nähtavas tulevikus igal aastal võtma vastu vähemalt miljon asüülitaotlejat.”

Sellise mõttetera käis Soros taas välja 2015. aastal, kommenteerides Euroopa migratsioonikriisi. Ta läks veelgi kaugemale: “Kriitilise tähtsusega on adekvaatne rahastamine. Euroopa Liit peab iga asüülitaotleja kohta eraldama esimese kahe aasta jooksul mõlemal aastal 15 000 eurot, mis kataks majutuse, arstiabi ja hariduskulud ning muudaks põgenikud liikmesriikide jaoks atraktiivsemaks.”

Kui kellelgi on kahtlusi Sorose motiivide suhtes, mis puudutab sisserännet või usuvad peavooluajakirjandust, nagu Sorose kritiseerimine oleks ainult vandenõuteooriate levitamine, siis viidatud tsitaat peaks näitama, et Sorose eesmärgiks on Lääne massiivne demograafiline ümberkujundamine.

Antud juhul Soros mitte ainult ei lobistanud selle nimel, et Euroopa võtaks vastu tohutul hulgal sisserändajaid, vaid nõudis lisaks, et kõigile Euroopasse jõudnutele antaks igal aastal 15 000 eurot.

Tekib küsimus, kuidas Soros kujutas ette, et Euroopa kõigi sisserändajatega hakkama saab, kuid sellele annab vastuse järgmine tsitaat.

“Euroopa Liit peab laenama raha, et rahastada suuremat hulka saabuvaid põgenikke.”

Sellise mõtte esitas Soros 2015. aastal ajakirjas MarketWatch üllitatud kolumnis ja hindas immigratsiooni rahastamispaketi mahuks 45 miljardit eurot. Samas ta kahtles, kas sellisest summast piisab ja leidis, et veelgi suuremate summade sisserändajatele kulutamine on “õigustatud”.

Soros leidis, et “andes immigrantidele kohe raha, võimaldab see meil efektiivselt reageerida kriisi kõige ohtlikemate järelmitele – nagu näiteks sisserändajate vastane meelsus vastuvõtvates riikides ja põgenike seas leviv meeleheide ning marginaliseeritus”.

Nõndanimetatud filantroobi sõnul tekitab hädarändurite suur sissevool paanikat, mis võib viia “kallite ja eesmärgipäratute meetmeteni, nagu näiteks piiritarade ja müüride ehitamine”.

Orbán otsustas siiski kulutada rohkem raha sisserändajate asemel piiritarale, mis on peatanud ebaseadusliku sisserände pea täielikult ja riigi korrakaitsejõud saavad pühenduda piiri asemel korra hoidmisele riigi sees.

Selline samm on päästnud Ungari miljardite eurode kulutamisest sisserändajate käitlemisele, toitmisele, majutamise, harimisele ja nii edasi.

Samas mujal sai Soros seda, mida ta tahtis. Saksamaa valitsus avalikustas hiljuti sisserändajatele kulutatud summad. 2018. aastal kulutas Saksamaa keskvalitsus sisserändajate erinevatele toetustele 23 miljardit eurot. Sellele numbrile lisanduvad liidumaade tasandil tehtud kulutused, mis küündivad samuti miljardite eurodeni.

Samas pole Saksamaa migrantidele kulutatud suured summad aidanud kaasa lõimumisele ega pole sisserändajatest saanud ajakirjanike, majandusteadlaste ja poliitikute poolt lubatud väärtuslikku tööjõudu. Saksamaa Föderaalse Migratsiooniameti (BAMF) poolt 2019. aasta alguses üllitatud uuringus leiti, et 7500 küsiteldud sisserändajast käis mingit laadi tööl ainult 35 protsenti.

Orbán oleks võinud Ungari piirid avada ja kulutada sisserändajate haldamisele miljardeid eurosid, kuid selle asemel lubab range piiripoliitika toetada Ungari peresid.

MarketWatchi artiklis viitab Soros riikidele nagu Jordaania, mida ta toob eeskujuks, kuidas kohe alguses sisserändajatele palju raha kulutades on võimalik lämmatada sisserändajate vastane meelsus.

Mõned aastad hiljem Jordaania näidet hinnates võib öelda, et Sorose arvamus Jordaaniast oli ekslik. Vaatamata Jordaania riigi poolt kulutatud ligikaudu kümnele miljardile dollarile, on riigi hea tahe Süüria põgenike suhtes lõppemas. Jordaania vangub põgenike hulga raskuse all ja keeldub turvakaalutlustel riiki laskmast kümneid tuhandeid inimesi. Sarnased turvakaalutlused on põhjuseks, miks Ungari ja Poola pole algusest peale massisisserändega nõus olnud.

Loomulikult võib Soros arvata, et Jordaania on sisserändajatele kulutanud ikkagi liiga vähe raha ja seda hoolimata, et riigis valitseb vaesus ning kõrge tööpuudus.

Millegi pärast pole Soros kordagi kutsunud moslemitest sisserändajaid vastu võtma Saudi-Araabia sarnaseid islamimaid, kes on immigrantide vastuvõtmisest keeldunud.

“Ma tunnistan, et jämedalt öeldes olen ma ennast alati tähtsaks pidanud. Ma näen ennast mingit laadi jumaluse või majanduse reformijana, nagu Keynes. Või pigem teadlasena, nagu Einstein.”

Sorosel on tohutu ego ja ta tunnistab seda. Viidatud tsitaadile lisaks on ta kirjeldanud ennast “üliinimesena” ja teatanud, et “tema eesmärgiks on saada maailma südametunnistuseks”.

Mis saaks olla parem ego täispuhuja kui riikide manipuleerimine, rahvuslike valitsuste kukutamine ja maailma tähtsamate inimeste ning institutsioonide oma tahtele allutamine?

Liialdamata võib öelda, et Soros on ajaloos üks mõjukamaid avatud piiride ja progressiideoloogia aktiviste, kulutades oma erinevate eesmärkide täideviimiseks miljardeid dollareid.

Ta on ka isiklikult mõjutanud Euroopa Liidu kõige olulisemaid poliitikuid.

Paljudel miljardäridel on suured egod, kuid Sorose enesearmastus on nähtus omaette. Enda “mingit laadi jumaluseks” pidavad inimesed kipuvad rääkima täpselt seda, mida nad mõtlevad, sest nad armastavad oma mõtteid, sõnu ja vaateid. Avatud piiride küsimuses on Soros olnud ilmselt üdini aus.

Soros kuulutas, et tema globalistlik liberaalne maailmavaade on parem kui rahvuslus ja see allutab viimase lõpuks endale.

Samuti on peavoolumeedia rünnanud Sorose nimetamist globalistiks, andes mõista, et nii ei tohi ja tegemist on konspiratsiooniteooriaga, mis üritab temast jätta mulje, mida ta ei ole.

New York Times kirjutas 2018. aastal: “Pea varjamatu antisemitismi tuules on Sorosest loodud pilt kui “globalistliku” liikumise vaimsest juhist. Vaskapoolsest radikaalist, kes ei pea kehtivat korda miskiks ja kes soovib valged ning kristlikud ühiskonnad sisserände kaudu ümber kujundada.”

Guardian üllitas samal aastal filantroobile kaitsekõne: “Paremad poliitiised jõud on viimase kümnendi jooksul muutunud ühtsemaks ja näevad Sorose, keda nad tihti kirjeldavad “globalistina”, varjatud kätt erinevate sündmuste taga. … Sorose nimetamine “globalistiks” on seotud palju iidsema praktikaga, kuidas Euroopas on juutidest räägitud.”

Mõlemas artiklis on sõna “globalist” pandud järjekindlalt jutumärkidesse, millega tahetakse viidata, et Soros ei ole tegelikult üleilmastumise pooldaja ja sellist sõna kasutavad tema kohta ainult paremäärmuslased.

Kuid ainult aasta hiljem avaldas New York Times intervjuu Sorosega, kes kirjeldas ennast just nimelt globalistina.

Samas intervjuus väljendas Soros veendumust, et tema maailmanägemus võidab ja USA presidendi Donald Trumpi oma jääb kaotajaks.

Viidatud artiklis ei nimeta NYT Sorost küll peaideoloogiks, kuid tunnistab samas, et too on panustanud USA liberaalsete poliitikute valimiskampaaniatesse kümneid miljoneid dollareid. Hulga temalt raha saanud kandidaatide üheks põhilubaduseks on piiride avamine. Lisaks on Soros panustanud enda loodud progressiivse Avatud Ühiskonna Sihtasutusse (Open Society Foundation) 32 miljardit dollarit. Väljaanne nendib, et Soros on annetanud miljoneid dollareid ka organisatsioonidele, kes ei pea oma annetajaid avalikustama.

Peavoolumeedia ei kiida Sorose mõjukusele, avatud piiride mahitamisele ja progressiivide massiivsele rahastamisele kaasa ainult siis, kui lugejatele-vaatajatele on vaja selgeks teha, et see on hullumeelsus arvata, nagu Soros millegi sellisega tegeleks.

Vahendas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!