Vastu 10. detsembril algavat Euroopa Liidu Nõukogu kokkusaamist, mille peamiseks teemaks on Euroopa Liidu eelarve ja Covid-19 abipaki kinnitamine, pole tänaseni "õigusriigi põhimõtete" osas Ungari ja Poolaga kokkulepet saavutatud. Euroopa Komisjoni president ja Prantsusmaa ähvardavad aga Euroopa Liidu aluslepinguid eirates teha eelarve ja abipaki 25 liikmesriigiga.
Euroopa Parlament, tänu progressistlikult meelestatud poliitiliste jõudude enamusele, on kinnitanud, et nemad "õigusriigi põhimõtete" sidumisest Euroopa Liidu rahaga sammugi ei tagane. Parlamendiga on ühel meelel ka Komisjon ja selle ülemkomissar Ursula von der Leyen, kes kinnitas kolmapäeval 2. detsembril parlamendi presidendile David Sassolile, et kui Poola ja Ungari alla ei anna, minnakse edasi ainult ülejäänud 25 liikmesriigiga, vahendab Politico.
Parlamendi ametnike sõnul kinnitas vod der Leyen, et "ta soovib päästa abipaki" ja teeb selle tõttu "ettepaneku 25 [liikmesriigi] jõulisemaks koostööks".
Üks komisjoni vanemametnikest kinnitas, et "lahendused", mille seas on samuti laiendatud koostöö EL seadusandluse raamistikus, kehtestatakse juhul kui Poola ja Ungari jäävad oma nõudmiste juurde, "kiirkorras". Ametnik ei avaldanud, millistest lahendustest on täpsemalt jutt.
"Me ei ole lõplikku nägemust välja kujundanud, millise lahenduse me edasi liikumiseks kasutusele võtame," rääkis ametnik. Tema sõnul on "keskseks stsenaariumiks" jätkuvalt, et 10.–11. detsembrini Brüsselis toimuval Euroopa Liidu riigijuhtide nõukogu istungil saavutatakse eelarve ja abipaki osas kokkulepe.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkeli kinnitusel on ta valmis tegema Ungarile ja Poolale teatud järelandmisi.
Üks lahendus, mis võib Ungari ja Poola tahte eiramiseks käiku minna, on abipaki tegemine väljaspool Euroopa Liidu struktuure liikmesriikide kokkuleppe kaudu.
"Kui minnakse valitsustevahelise lepingu teed, tähendab see ratta täielikku uuesti leiutamist ja see omakorda nõuab päris palju aega," jätkas Komisjoni ametnik.
Selline stsenaarium tähendaks, et abipaki jaoks laenu võtmine suurendaks liikmesriikide võlataset, mis vähendab selle atraktiivsust.
Ametniku sõnul on peale valitsustevahelise lepingu või "laiendatud koostöö" seitsmeaastase eelarve ja abipaki vastu võtmiseks veel mitmeid võimalusi.
Kui Euroopa Liidu mitmeaastast eelarveperioodi aasta lõpuks ei kinnitata, siis peab Liit üle minema erakorralisele eelarvele, mis omakorda tähendab 50 kuni 75 protsendi võrra väiksemat eelarvet. Eriti mõjutaks selline olukord Liidu ühtekuuluvuspoliitikate rahastamist.
Kui juhtub, et tuleb erakorraline eelarve, siis ametniku sõnul on selle raha jagamine jätkuvalt seotud "õigusriigi põhimõtetega".
Pühapäeval 6. detsembril nädalakirjale Journal du Dimanche antud intervjuus teatas ühe mõjukama liikmesriigi Prantsusmaa euroopa minister Clément Beaune: "Kui Ungari ja Poola ei kinnita asju [eelarvet ja abipakki] sellisel kujul nagu need täna on, siis me peame edasi liikuma palju radikaalsema lahendusega, mis tähendab, et Euroopa taastekava rakendatakse koos 25 liikmesriigiga." Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul tähendaks selline käik "de facto institutsionaalset halvatust".
Beaune lisas, et "meie positsioon on selge: me ei ohverda õigusriigi põhimõtted taastepakile."
Euroopa Liidu aluslepingutes on sätestatud, et "Nõukogu peab langetama ühehäälse otsuse mitmetes liikmesriikide hinnangul tundlikes küsimustes. Näiteks … ELi rahalised vahendid (omavahendid, mitmeaastane finantsraamistik)."
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni sõnul pole just eelpoolkirjeldatud liikmesriikidelt vabaduste ära võtmise ja suurema föderaliseerumise poole pürgimise tõttu "Euroopa Liidul lootust".
Toimetas Karol Kallas