Jaak Madison kohtumas Pärnu inimestega 14.11.2020. Foto: Objektiiv

Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni sõnul pole Euroopa Liidul lootust ja lootuse kaotab ära just progressistlik, föderaliseerumisele suunatud, “Euroopa projekt”. Karol Kallas teeb reportaaži laupäeval Pärnus toimunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üritusest “Mida mehed räägivad”.

Laupäeval toimus Pärnus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üritustesarja “Mida mehed räägivad” raames Pärnu Keskraamatukogu saalis Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni ja tulevase siseministri Alar Lanemani kohtumine rahvaga. 

Madison rääkis oma tegemistest Euroopa parlamendis, sellest kuidas Euroopa Parlamendis moodustavad konservatiivid kahe fraktsiooni peale suuruselt kolmanda jõu, kuid millest hoolimata on need surutud “Cordon Sanitaire’isse” ja kuidas ülejäänud MEP-id on üdini andunud progressismiideaalidele. Progressismiideaalide kummardajate – ehk siis nõndanimetatud Euroopa projekti eestvedamise – kõige tõsisemate juhtumite näiteks tõi Madison fraktsioonid Renew Europe (Eurooa uuendamine), kuhu kuuluvad Eestist Andrus Ansip, Urmas Paet ja Yana Toom ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, kuhu kuuluvad kaks Eesti sotsiaaldemokraati Marina Kaljurand ja Sven Mikser.

Madisoni sõnul oli Euroopa Liit enne Maastrichti lepingut täiesti normaalne riikide ühendus, kuid alates nimetatud kolmkümmend aastat tagasi sõlmitud kokkuleppest võeti suund föderaliseerumisele ja algas allakäik. Sellest ajast peale on liigutud mööda liikmesriikidelt õiguste ja vabaduste äravõtmise ning nende Euroopa Liidu keskvõimule allutamise teed. Ta tõi näiteks seadusandluse – Eestis pole täpset statistikat tehtud, kuid näiteks Prantsusmaal on kaks kolmandikku vastu võetavastest seadustest Euroopa Liidu juhiste ja määruste ülevõtmine ning oma seadusandluse Liidu reeglistikuga kooskõlla viimine. Madisoni sõnul pole kahekümne aasta pärast, kui siis veel Euroopa Liitu on, mõtet Riigikogu – või üldse ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikku seadusandlikku kogu – valida, sest nagunii kõik seadused ja normid võetakse vastu Liidu tasandil. 

Suuri “Euroopa Ühendriike” ei tule erinevatel põhjustel mitte kunagi. Kuid Euroopa Liidu kohutavalt suur laev on sinna suunda seatud ja kurssi muuta pole võimalik, ehk see purjetab tühjusesse.

Lisaks tahab Euroopa Liit ennast ise hävitada. Madisoni sõnul nõuab “Euroopa projekt” täna pidevalt selle õigustamist ja olemasolu põhjendamist. Selleks tuleb kogu aeg mõelda välja uusi eesmärke. Üheks sellise kõige rajumaks hullumeelsusena nimetas Madison Euroopa rohelist kokkulepet. Tema sõnul on täiesti arusaamatu, kuidas 448 miljoni elanikuga ühenduse majanduslik enesekohitsemine suudab päästa rohkem kui seitsme miljardi elanikuga maailma, kus näiteks Hiina ja teised Aasia riigid võivad saastada nii palju kui vaid tahavad. Rääkimata sellest, et see on sõnulseletamatult kallis ja ebapraktiline.

Kõnekoosolekul tuli jutuks ka vihakõneseaduse küsimus ja Madisoni sõnul EKRE-l ja teistel normaalsetel parteidel-poliitikutel-inimestel sellisest sõnavabaduse rüvetamisest natuke pikemas perspektiivis pääsu ei ole. Hetkel see ilmselt veel tiksub mõni aasta Eesti ja Euroopa erinevate institutsioonide vahel, kuid vältimatult saabub hetk, kui tuleb see seadus kas vastu võtta või hakata trahvi maksma. Trahv iga päeva eest, kui vihakõneseadus on vastu võtmata, oleks tänaste määrade järele 5000 eurot päevas. Aastas teeks see 1 825 000 eurot…

Euroopa Liidu nõtrusena tõi ta välja ka eelpool mainitud “sanitaarkordoni”. Kuigi kaks konservatiivide fraktsiooni – Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon (kuhu kuulub Madison) ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon – muudustavad Parlamendis suuruselt kolmanda jõu, on ülejäänud “Euroopa projekti” ajajad sõlminud kokkuleppe teha neile kambakas, mis tähendab, et kõik konservatiivid hoitakse olulisematelt ametipositsioonidelt eemal. Karmimal kujul tähendab see isegi, et konservatiividega ei räägita.