Suure reede ristikäik ehk ristitee. Vari ristiga. Foto: Scanpix

Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma kirjutab portaalis Meie Kirik ilmunud artiklis, et "võrdsete võimaluste volinik" Liisa-Ly Pakosta soovimatus reageerida kristlaste ahistamisele viib mõttele, et Eesti Vabariigis on teatud vähemused, kelle õigused on paremini kaitstud kui mõnedel teistel vähemustel.

Kristlasi halvustavate artiklite küsimuses tänavu kevadel voliniku poole pöördunud peapiiskop Viilma kirjutab selgituseks:

"Voliniku ametiülesannete hulka kuulub ka tema kodulehe andmetel usklike kaitse usutunnistuse alusel ahistamise eest. Kodulehel seisab: "Inimese usuliste tõekspidamiste, dogmade, usu väliste märkide (riietusesemed, ehted vms) naeruvääristamine või solvavate üldistuste tegemine on ahistamine usutunnistuse tõttu." Samuti on kodulehel kirjas, et kõik inimesed on kaitstud selle eest, et neid ei solvataks, alandataks või halvustataks nende usutunnistuse või veendumuste pärast."

Paraku sai Viilma volinikult viisaka, ent sisult äraütleva vastuse.

"Ajakirjanduses avaldatud mõtteavaldusi ei saa lugeda inimese ahistamiseks võrdse kohtlemise seaduse mõttes… Vabandan, et antud teemal ei saanud teid ametkondliku pädevuse puudumise tõttu rohkem aidata," seisab Pakosta vastuses peapiiskopile.

Viilma sõnul voliniku vastus teda ei rahulda ja talle tundub, et Eesti Vabariigis on teatud vähemused, kelle õigused on paremini kaitstud kui mõnedel teistel vähemustel.

"Kõik on ju võinud viimastel aastatel tõdeda, et seksuaalvähemuste suhtes vähegi kahtleva arvamuse esitamise järel asub avalikkus neid reeglina kaitsma, kristlaste puhul vaikitakse või leitakse ametnike poolt vabandused, miks nende vastu suunatud tegevus ei ole siiski päriselt tagakiusamine," kirjutab Viilma.

Loe peapiiskop Urmas Viilma artiklit ja sellele lisatud kirjavahetust volinikuga siit.