Laupäeval, 22. aprillil, korraldati Võrus Kandle kultuurimajas esimene võrokeste kongress, kus kuulutati ennast põlisrahvaks ning valiti ka vanematekogu, et seista oma keele, kultuuri, elukeskkonna ja eluviisi eest, mis on korraldajate hinnangul ohus. Pärast kongressi avaldati inimketi ja kontserdiga meelt Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu.
Kirjaniku ja luuletaja ning võrokeste kongressi peamise eestvedaja Ülle Kauksi sõnul tuli kongress kokku kutsuda, sest muutuvas maailmas, pidades silmas Nursipalu harjutusala laiendamisega tekkinud olukorda, tuleb enda õiguste eest valjuhäälsemalt seista.
"Maailm on muutunud selliseks, et me peame kõva häälega välja ütlema, et me oleme rahvas, et meil on keel ja et me tahame rahvaloendusel olla võrokesed. Me tahame, et meie keele kohta ei öeldaks mitte murre, vaid keel; me tahame, et meie keskkond ja maa säiliks sellisena, et me saaks selle edasi anda järgmistele põlvkondadele, et võrokesed kestaksid ka homme ja ülehomme," rääkis Kauksi.
MTÜ Meie Nursipalu veebilehel on veel täiendavalt kirjas, et Võrokeste kongress "Võrokõnõ hummõn ja ülehummõn" (Võrokene homme ja ülehomme) kutsuti kokku, et koos arutada, kuidas paremini hoida oma põlist keelt, kultuuri, pärimust ja elukeskkonda.
Nii hääletati kongressil kolme olulise eelnõu üle, millest ühega kuulutasid võrokesed end põlisrahvaks.
"Selle üle, kas Euroopas on põlisrahvaid peale saamide, selle üle vaieldakse senini. Las ametnikud vaidlevad, nagu nad tahavad, põlisrahva määramise kõige olulisem asi ongi see, et rahvas peab seda ütlema," lausus Võro instituudi direktor Rainer Kuuba.
„Olles Eesti Vabariigi kodanikud, kuulutame me selle deklaratsiooniga võrokeste kui põlisrahva jätkuvat ja järjepidevat enesemääratlemise õigust kooskõlas rahvusvahelise põlisrahvaste õigusega," seisis nüüdseks kinnitatud eelnõus.
Teise eelnõu vastuvõtmisega otsustati, et neljaks aastaks valitud kongress hakkab aktiivselt tegelema sellega, et võru keel kuulutataks eraldi keeleks ka Eesti keeleseaduse seisukohalt. Aga ka sellega, et Vana-Võrumaa koolides ja lasteaedades hakkaks toimuma kakskeelne, eesti-võrukeelne õpe.
„Võrokeste kongress deklareerib, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Kongress rõhutab, et võru keel on põline piirkonnakeel, mis on võrokestele eesti keelega võrdselt tähtis. Võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju," kirjutati eelnõus.
"Valitsus ja riik ei saa siin kõike meie eest ära teha, me peame ise rääkima võru keeles ja peame lastele õpetama võru keelt ja peame laskma lastel rääkida," ütles võru keele õpetaja ja võrokeste saadik Ene Säinast.
Kolmas eelnõu käsitles Võrumaa keskkonna hoidmise plaani, mis sätestab, et võrokestel on õigus hoida oma elukeskkond puhtana mürkidest, prügist, mürast ja kunstlikust valgusest.
Keskkonnahoiu eelnõus kinnitati, et „võrokese jaoks on oma maa kui jumalaist ja esivanemate käest saadud ja tööga hoitud looduse osa, mis tuleb puhtalt ja tervelt üle anda tulevastele põlvedele."
"Ja kui kellelgi tulevadki suured plaanid, siis plaanid plaanideks, aga need tuleb kohalike elanikega läbi rääkida. Kui saadakse kohalikega kokkuleppele, siis ongi hästi," lausus Kuuba.
Esimesel võrokeste kongressil oli kohal 139 saadikut kõigist Võrumaa kihelkondadest, kellel oli kaasas üle 2000 mandaadi. Kongressil nimetati 11-liikmeline vanematekogu ja selle esinaiseks valiti Ülle Kauksi ja tema asetäitjaks Rainer Kuuba. Ülejäänud vanematekogu liikmed on aga Hipp Saar, Mati Kuklane, Sulev Iva, Kertu Luisk, Anti Allas, Maarika Niidumaa, Inga Raitar, Jüri Varik ja Karl-Richard Sänna.
Kogu esimese võrokeste kongressi salvestust on võimalik vaadata siit.
Võrokeste kongressi järel toimus Võrus Tamula rannas Nursipalu harjutusala vastane meeleavaldus, kus erinevatel hinnangutel umbes 500 kuni üle kolme tuhande inimese moodustas inimketi, millega sooviti saata sõnum uuele valitsusele, et harjutusala rajamine pole olnud avatud ega kohalike inimeste eluliste vajadustega arvestav ning sellisel kujul Nursipalu harjutusväljaku laiendamine Võrumaale ei sobi.
Pärast inimketi moodustamist liiguti edasi Roosisaarele jüriöö kontsert-meeleavaldusele, kus astusid üles muusikud Tõnis Mägi, Mari Kalkun, Anu Taul, Aapo Ilves, Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder, Kadri Laube ja Ago Niglas, Sanna Sööt, Jan Rahman ja Elo Rahman ning ansamblid Kolumbus Kris, Baaba ja Ka, OLEM, Kärbikud, Katrin ja Meelis DUO. Samuti astus seal üles kohalik luuletaja Contra.
Õhtul süüdati ka sümboolsed lõkked ning kutsuti üles kogu eesti rahvast seda sama tegema. See pidavat korraldajate sõnul olema märgiks, et hoiame kokku ja meie kaitsetahe püsib tugevana vaid siis, kui meile jääb see ilus maa, mida kaitsta.
Kogu kontsert-meeleavalduse salvestust on võimalik vaadata järgnevast videost:
ÜRO Põlisrahvaste alalise foorumi liige olnud Oliver Loode leiab, et võrokesed täidavad mitut põlisrahva kriteeriumi.
"Kui lähtuda rahvusvahelistest normidest, siis minu hinnangul on kindlasti argument võrokeste kui põlisrahva tunnustamise poolt. Sest võrokestel on oma keel, on oma identiteet, nad on sellel alal, Vana-Võrumaal elanud väga pikka aega ja neil on just see soov ise end määratleda põlisrahvana, vähemalt siis konkreetselt selle võrokeste kongressi saadikutel," sõnas Loode.
Loode sõnul võiks riik nüüd analüüsida, mida on võita või kaotada põlisrahvaste tunnustamisest. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib kaaluda, kas põlisrahva termini peaks seadusesse kirjutama.
"Kui on ettepanek tehtud, tuleb seda arutada ja dialoog erinevate kogukondade vahel on hästi oluline. Ning meie vaates on muidugi hästi oluline ka see, et kogukonnad järjest rohkem on võimsamad, nad on rohkem suutlikumad enda eest seisma ja ka oma huvide eest väljas rohkem olema," ütles Silberg.
Oliver Loode hinnangul oleks vähim, mida riik teha saab, tunnustada võro keelt omaette keelena ning lubada inimestel märkida seda oma emakeeleks.
"Kui Eesti riik oleks varasemalt suhtunud võro keelde tõsisemalt, sealhulgas tunnustanud teda nii vormiliselt kui ka sisuliselt keelena, siis võib-olla seda võrokeste määratlemist põlisrahvana ei oleks sellisel kujul tulnud," ütles Loode.
Loode sõnul võiks riik nüüd analüüsida, mida on võita või kaotada põlisrahvaste tunnustamisest.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Eda Silbergi hinnangul ei sobitu aga võrokate põlisrahvaks kuulutamine üldisest õigusruumist tuleneva põlisrahva käsitluse alla, kuna neid pole diskrimineeritud ega nende maad okupeeritud.
Kuna Eesti seadustest ei leia terminit põlisrahvas, siis teeb see ka keeruliseks kedagi selle nimega tunnustada. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib aga kaaluda, kas põlisrahva termini peaks seadusesse kirjutama.
Peaminister Kaja Kallas küsis võrokeste kongressi otsusest kuuldes aga, et kas eestlased teevad siis võrokestele kuidagi liiga ning kas võrokesed on eestlastest kuidagi nii erinevad?
"Põlisrahva mõiste ÜROs on just see, et on alla surutud, okupeeritud. Kas võrokesed on eestlastest kuidagi nii erinevad? Ma pole aru saanud, oleme ikkagi üks riik ja minu meelest me oleme niivõrd väikesed, et siin mingit sellist separatismi eraldi ajada on natuke kummaline," leidis Kallas.
Toimetas Martin Vaher