18. augustil toimus Washingtonis USA president Donald Trumpi ja Euroopa võimurite Ukraina rahu teemaline kohtumine. Avalikust kohtumiste tulemuste osas täpsemalt ei valgustatud.
Kohtumised nägid välja viisil, et esmalt rääkis Trump kuskil tunni ainult Volodõmõr Zelenskõiga, peale mida toimus kahe presidendi pooletunnine kohtumine ajakirjanikega.
Peale pressikonverentsi toimus ligi neljatunnine koosolek, millel osalesid lisaks Trumpile ja Zelenskõile viis Euroopa riigijuhti, Euroopa Komisjoni president ning NATO peasekretär.
Ameerika Ühendriikide president Trump kommenteeris läbirääkimisi ühismeedias:
"Mul oli Valges Majas suurepärane kohtumine lugupeetud külalistega, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni, Soome presidendi Alexander Stubbi, Itaalia peaministri Giorgia Meloni, Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri, Saksamaa Föderaalse Vabariigi kantsleri Friedrich Merzi, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja NATO peasekretäri Mark Ruttega. Millele järgnes koosistumine ovaalkabinetis.
Kohtumisel me vestlesime Ukraina julgeolekutagatistest, mida hakkavad pakkuma erinevad Euroopa riigid ja seda Ameerika Ühendriikide kooskõlastusel.
Kõik on väga õnnelikud, et Venemaa ja Ukraina vahel võib saabuda rahu. Kohtumise järel ma helistasin president [Vladimir] Putinile ja alustasin kokkusaamise korraldamist president Putini ja President Zelenskõi vahel, mille toimumise koht alles selgub.
Kui see kohtumine on ära olnud, toimub kolmepoolne kohtumine kahe presidendi ja lisaks minu vahel. Veelkord, see oli väga hea, varajane samm sõjas, mis on kestnud pea neli aastat. Asepresident JD Vance, riigisekretär Marco Rubio ja erisaadik Steve Witkoff kooskõlastavad [edasisi kohtumisi] Venemaa ja Ukraina vahel. Tänan tähelepanu eest!"
Kui Trumpi sõnad olid diplomaatliselt hoolivad ja suurejoonelised, "päris" otsustest ei räägitud, siis kommentaatorite pärusmaaks jäi lisaks üldsõnalistele arvamusavaldustele igasuguste märkide tõlgendamine.
Märgid Euroopa võimuritele ja institutsioonidele head ei näita. Algas kõik sellest, et ainukene riigijuht, keda Trump isiklikult Valges Majas tervitas, oli Zelenskõi. Kõigi ülejäänute kätt surus naisametnik. Diplomaatilises etiketis on normiks, juhul kui on tegemist hea tahte kohtumisega, et üksteist tervitavad sama taseme inimesed. Kui riigijuhile saadetakse vastu alama astme ametnik, siis üldjuhul see antud asjapulgale midagi head ei tähenda.
Inimene, keda tippkohtumisel ilmselt kõige tähelepanuväärsemalt eirati, oli Leyen. Lubatud "punaste joonte" asemel tõstatas Leyen Trumpiga ühe laua taga istudes Venemaale väidetavalt küüditatud 20 000 lapse teema. Trump tänas teda ja kinnitas selle peale, et teemaga tegeletakse ja lisas, et see pole antud kohtumise teema.
Prantsusmaa president Macron on siiani ennast välja näidanud jõhkra sõjapistrikuna, kes lubas terve Euroopa Liidu võtta oma tuumatiiva alla, üks "tahtekoalitsiooni" ninameestest ja lubas Ukraina sõda pidada "õiglase võiduni", kinnitas Trumpi kõrval istudes, et "kõik siin laua taga on rahu poolt". Ühismeedias räägib ta Ukraina jukgeolekutagatistest, kestvast rahust ja Venemaa surevstamisest..
Merz arvas ühismeedias Washingtoni kohtumise kohta, et Washingtonis oli tore kokkuseaamine, kuid järgmised sammud on "palju keerulisemad" ja Putinile tuleb avaldada survet. Kohtumisel üritas ta Trumpile selgeks teha, et enne Ukraina päris rahu tuleb Venemaaga teha vaherahu.
Tuleb välja, et Ukraina julgeoleku tagamiseks vajaliku relvastuse ja väekoondise ülalpiamise eest peavad maksma Euroopa riigid ning väidetavalt on Putiniga kokku lepitud mingisugustes lääne rahuvalvurite Ukrainasse saatmises – mida Moskva eitab–, siis Saksamaa ühispartei konservatiivist välisminister Johann Wadephul arvas enne kohtumist, et Saksamaal sõdureid Ukraina jaoks ei jagu.
Meloni tunnustas Trumpi rahupüüdlusi ja rõhutas Ukraina julgeolekutagatiste vajadust, et "midagi sellist enam ei juhtuks".
Starmer kommenteeris peale Washingtoni kohtumist ühismeedias Ukraina teemat "Ukraina tulevik on meie kõigi jaoks tähtis". Kohtumise laua taga rääkis ta "tõelisest edasiminekust", "õiglastest ja kestvatest tulemustest", Ukraina julgeolekutagatistest ning tervitas tulevast Trumpi, Putini ja Ukraina presidendi kolmepoolset kohtumist. Millega koos lubas vajadusel väed Ukrainasse saata.
Kui märke lugeda, siis on tähelepanuväärne asjaolu, kuidas Ühendkuningriik ja Ühendriigid on siiani kinnitanud, et nende vahel kehtib "erisuhe". Washingtoni kohtumisel istusid Trumpi kõrval Macron (paremal käel) ja Meloni (pahemal). Starmer, kes saatis 2024. aasta USA presidendivalimiste ajal sadakond Ühendkuningriigi tööparteilast appi demokraat Kamala Harrisele, istus Macroni ja Leyeni vahel.
Stubb ajas suuremas osas peale kohtumist ajakirjandusega vesteldes ümmargust juttu "edasiliikumisest" ja "julgeolekutagatistest", kuid samuti kinnitas, et Putin on valmis kohtuma Ukraina presidendiga, peale mida toimub tõenäoliselt kolmepoolne kohtumine. Mingil põhjusel väitis Soome president CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina sõjas saab "meil" päevas surma minimaalselt tuhat sõdurit.
Rutte pole ühismeedias Washingtoni kohtumise kohta käesoleva uudise kirjutamise ajaks sõna võtnud. Ajakirjanikele rääkis ta kohtumise järel NATO artikkel 5 tüüpi julgeolekutagatistest Ukrainale.
Kõige sisukamalt võtavad tõenäoliselt Ukraina rahu teemalise Valge Maja päeva kokku esiteks tõik, et Ukraina presidendil oli seljas ülikond ja teiseks Fox Newsi ajakirjaniku Peter Doocy'i talle peale kahepoolset kohtumist Trumpiga esitatud küsimus: "Zelenskõi, kas te olete valmis saatma Ukraina sõdureid surma veel mitmeid aastaid elik olete nõus maakaarte ümber joonistama?"
Ukraina president vastas, et "sõda tuleb lõpetada ja Venemaa peatada, milleks on vaja Ameerika Ühendriikide ja Euroopa partnerite toetust". Ta kinnitas, et toetab Trumpi püüdlusi sõja diplomaatia teel lõpetamiseks ja Ukraina pool on valmis kolmepoolseks kohtumiseks. Ehk ei vastanud Foxi ajakirjaniku küsimusele.
Kui seni on Zelenskõi kasutanud iga võimaluse suurte lääne kanalite uudistesaadetes esinemiseks ära, siis peale Washingtoni kohtumist jättis ta ära varem kokkulepitud intervjuu Fox Newsiga ning sõitis kohe tagasi Ukrainasse. Mis võib osutada, et midagi "head" tal rääkida ei olnud.
Ühismeedias räägib Zelenskõi kohtumise järel usladusväärsest julgeolekuarhitektuurist, püsivast rahust ja Venemaa poolt röövitud lastest. Sõnagagi ei mainita "punaseid jooni"; Ukraina põhiseadust, mis ei luba territooriumitest loobuda ja "õiglast rahu".
Ühendkuningriigi kaalukas ajakirjanik ja saatejuht Carole Malone võtab Washingtoni tippkohtumise sisu kokku tõenäolselt üpris tabavalt: "Nad [Euroopa võimurid] olid seal ainult poliitilise vaateakna kaunistuseks, et jääks mulje, nagu neil oleks selles nõndanimetatud rahulepingus mingisugune osa. See pole tegelikult mingisugune rahuleping – see on iseseisva riigi, kuhu Putin ebaseaduslikult sisse tungis, tükkideks jagamine." Lisaks: "Keir Starmeri Washingtonis poosetamine pole isegi enam paroodia. Otsus Ukraina saatuse kohta on juba langenud."
Toimetas Karol Kallas