WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus. Foto: Scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja hulk riike on oma koroonaviirusega võitlemise taktikaid muutnud vähetuntud USA tervisefirma väidetava koroonahaigete andmebaasi alusel. Nüüd on aga tekkinud tõsised kahtlused selle osas, kas nimetatud andmebaas üldse eksisteerib.

Väljaande Guardian uurivad ajakirjanikud paljastasid värskelt, et WHO hiljutine otsus panna hüdroksüklorokviiniga tehtavad katsed pausile põhines kahtlase firma Surgisphere väidetaval koroonahaigete andmebaasil. Surgisphere’i info tõttu on oma ravimeetodeid muutnud ka mitu Ladina-Ameerika riiki.

Kaks maailma juhtivat meditsiiniväljaannet – Lancet ja New England Journal of Medicine (NEJM) – avaldasid Surgisphere’i infol põhinevad teadusartiklid. Mõlema artikli kaasautoriks oli ettevõtte juht Sapan Desai.

22. mail avaldati Lancet’is suurt tähelepanu saanud eelretsenseeritud uuring, mis väitis, justkui põhjustaks hüdroksüklorokviini kasutamine koroonahaigete kõrgemat suremust ja südameprobleeme. Uuringus väideti, et see põhineb Surgisphere’i poolt kogutud infol pea 96 000 koroonahaige kohta, kes olid saanud raviks kas ainult hüdroksüklorokviini või ainet kombinatsioonis antibiootikumidega.

Uuring pälvis globaalset meedia tähelepanu ja viis WHO otsuseni aine kasutamine oma katsetes ajutiselt peatada, kuni väiteid kontrollitakse.

Vaid mõni päev hiljem avastas aga Guardiani Austraalia osakond sealt riigist väidetavalt hangitud infos olulisi vigu. Näiteks väideti uuringus, justkui oleks Austraalias viirusesse 21. aprilliks surnud 73 inimest, kuid õige number oli 67.

Pärast seda võttis Guardian ühendust viie Melbourne’i ja kahe Sydney haiglaga. Selgus, et nood polnud Surgisphere’ist midagi kuulnud. Ometi oleks nende koostöö olnud ettevõttele info saamiseks vajalik. Ettevõtte juht Desai ei vastanud Guardiani kommentaaripalvele.

NEJMis avaldatud teine uuring jõudis järeldusele, et teatud levinud südamerohtude kasutamine ei ole koroonahaigete jaoks ohtlik. See uuring põhines samuti Surgisphere’i poolt väidetavalt 11 riigi 169 erinevast haiglast kogutud infol.

Kolmapäeval avaldasid mõlemad väljaanded “mureväljenduse“. kus teatasid, et uuringute osas on tekkinud väga tõsised küsimused ja Surgisphere’i info päritolu ja valiidsuse osas on algatatud sõltumatu audit. Neljapäeval aga palusid mõlema uuringu kõik kaasautorid peale Desai need väljaannetest maha võtta, esinedes ühtlasi avaliku vabandusega.

Guardianile teemat kommenteerinud infoteadlase Peter Ellise hinnangul on kogu Surgisphere’i väidetav andmebaas “peaaegu kindlasti pettus”. Tema sõnul pole realistlik, et haiglad oleks ettevõttega infot jaganud, kuna selleks tuleb patsientide nimed haiguslugudest eraldada.

“See on suur ja keerukas protsess. Ma ei usu, et haiglatel on isegi võimekust seda õigesti teha. See on selline asi, mille jaoks riiklikud statistikaametid kasutavad suuri tiime, kes töötavad aastaid,” märkis Ellis.

Mätrkimisväärne on see, et Desai pole avalikustanud ühtegi haiglat, kes ettevõttele väidetavalt infot andnud on.

Veider ettevõtmine

Guardian paljastas Surgisphere’i kohta hulga kõnekaid fakte. Avalikest andmebaasidest selgub näiteks, et mitmel ettevõtte töötajal pole märkimisväärset teaduslikku väljaõpet. Üks töötaja, keda nimetatakse “teadustoimetajaks”, paistab olevat ulmekirjanik. Teine töötaja, kes peaks tegelema turundusega, on aga täiskasvanutele mõeldud filmides osalev “modell”.

Ettevõtte Linkedin’i konto kohaselt on seal vaid kolm töötajat. Kuni esmaspäevani viis aga Surgisphere’i kodulehel olev “võtke ühendust” link hoopis ühe krüptovaradega tegeleva firma lehele. Ettevõtte juhti Desaid on muuhulgas mainitud kolmes ravivigasid puudutavas kohtuasjas.

Kolmapäeval teatas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus, et katsed hüdroksüklorokviiniga võivad jätkuda, kuna organisatsioon ei tuvastanud mingit infot selle kohta, justkui võiks aine tarvitamine koroonapatsientide suremusriski tõsta.

Eesti meediaväljaannetest kajastas 25. mail algset otsust katsed peatada näiteks Postimees, samuti kirjutas leht teemast Prantsusmaa kontekstis ka 27. mail. Hilisemat fakti, et uuringud tagasi võeti, Postimees aga kajastanud pole.

Toimetas Jaanus Vogelberg