Analüütikud mures: Pariisi rünnakud seavad ohtu unistuse tolerantsest multikulti Euroopast

Katalaani politsei kontrollimas sõidukeid pärast Pariisi terrorirünnakuid. Foto: Josep Lago, AFP/Scanpix

Liberaalse, tolerantse ja multikultuurilise Euroopa pooldajad muretsevad, et Pariisi tabanud terrorirünnakud võivad kaardid kätte mängida parempoolsetele jõududele, kes on juba ammu hoiatanud massiimmigratsiooni ja mõõdutundetu liberaalsuse tagajärgede eest.

“Islamiriik tahab tugevdada Marine Le Peni. Nad tahavad, et äärmusparempoolsed mošeesid ründaksid ja et lääneriikides valitseks sõjalaadne õhkkond, sest mida rohkem moslemeid taga kiusatakse, seda enam on nad valmis relvi haarama ja Lääne-Euroopa vastu võitlema,” rääkis Euroopa Liidu meelse mõttekoja Centre for European Reform juht Charles Grant.

“Euroopa peab sellele vastu seisma ja mitte kordama vigu, mida me tegime pärast 11. septembrit [2001], kui me mängisime kaardid otse al-Qaedale kätte. Peame säilitama külma närvi ja kinni pidama usulise tolerantsuse väärtustest, mida me erinevalt Islamiriigist ühiselt jagame,“ lisas Grant.

Euroopas kõlavadki juba hääled, mis nõuavad piiride sulgemist ja rändevoogude kontrolli alla saamist. “Pariis muudab kõike,” leiab Kristlik-Sotsiaalsesse Liitu (CSU) kuuluv Baieri liidumaa rahandusminister Markus Söder. “Pole mõeldav, et me ei tea, kes Saksamaale tulevad ja mida nad siin teevad.”

Islamistide terror Pariisis annab kaalu juurde Kesk- ja Ida-Euroopa juhtidele nagu Viktor Orbán (Ungari) ja Miro Cerar (Sloveenia). Poola uus, konservatiivne valitsus võib aga lahti öelda juba kokku lepitud migrantide ümberjagamise kvootidest. “Pariisi traagiliste sündmuste valguses ei näe me mitte mingisugust poliitilist võimalust neid [seadusi ja kvoote] täita. Poola peab säilitama täieliku kontrolli oma piiride, varjupaigapoliitika ja migratsiooni üle,” ütles peatselt ametisse astuv Poola valitsuse Euroopa asjade minister Konrad Szymanski.

Ka Läti president Raimonds Vejonis teatas laupäeval, et pärast Pariisis korraldatud terrorirünnakuid ei näe Riia võimalust lisapagulaste vastuvõtmiseks.

Eesti välisminister Marina Kaljurand möönis, et suhtumine nn pagulaspoliitikasse hakkab Euroopas muutuma. “On see võitlus terrorismi vastu, on see Euroopa piiride kaitsmine, aga samuti ka pagulaspoliitika, [—] suhtumine millesse muutub veelgi. Kui mõned kuud tagasi oli Euroopa valmis vastu võtma kõiki pagulasi avali süli – neid kutsuti Euroopasse tulema –, siis mingil hetkel hakati tunnistama, et pagulaskriisiga ei saada hakkama. Järjest rohkem räägitakse nüüd ka julgeolekuaspektist ja pagulaskriisist,” rääkis Kaljurand.

“Rünnak Prantsusmaal, rünnak Pariisis näitas, et pagulased võivad olla suureks ohuks Euroopale, kuigi siin ma tahan teha sisse selge vahe: on pagulased, kes põgenevad sõja eest, ja on terroristid. Terroriste ja pagulasi segi ajada ei tohi, aga selge see, et pagulaste kontroll peab olema väga hea, et nende sildi all ei tuleks Euroopasse terroriste,” lisas ta.

Meedias levivad teated, et vähemalt üks Pariisi terrorirünnakutes osalenu saabus Euroopasse n-ö põgenikuna. Pariisi terroriaktide eest vastutuse võtnud Islamiriik ehk ISIS lubas juba varem saata põgenike seas Euroopasse ka oma pühasõdalasi.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri arvates aga ei peaks EL-i migratsioonipoliitikat muutma, vaid tuleks jätkata migrantide vastuvõtmist, sest need, “kes rünnakud organiseerisid ja läbi viisid, on samad inimesed, kelle eest põgenikud ära jooksevad, mitte vastupidi. Seega pole Euroopa põgenikepoliitikat tarvis üle vaadata.”

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!