Molenbeekis patrulliv Belgia politseinik surub turul köögivilju müütava meesterahva kätt 2016. aasta 18. augustil. Foto: Scanpix

Belgia erakond Islam on seadnud endale eesmärgiks saavutada aastaks 2030 riigis "islamistlik demokraatia", mis Prantsuse ajakirja Causeur sõnutsi tähendaks tsiviil- ja karistusseadustiku asendamist šariaadiga, vahendab Gatestone Institute.

Nagu kirjutab Giulio Meotti, saavutas 2012. aasta kohalike valimiste künnisel loodud Islam otsekohe muljetavaldavaid tulemusi ning numbrid on niivõrd rahutukstegevad, et mõned Belgia poliitikud nagu Richard Miller taotlevad selle erakonna keelustamist.

Ajakirja Le Point andmetel tahab Islam keelustada "pahed nagu kasiinod ja loteriid", teha koolide jaoks kohustuslikuks pearätid ja halal-toidu, ning saavutada kokkuleppe islamipühade tähistamise osas.

Muuhulgas on erakonna asutaja Redouane Ahrouch – fundamentalistliku Belgia Islamikeskuse liige 1990. aastatel – pannud ette eraldi ühistranspordi meestele ja naistele.

Partei panustab nende jaoks soodsatele demograafilistele trendidele: nagu Ahrouch on nentinud, "elavad Brüsselis 12 aasta pärast peamiselt moslemid."

Eelseisvatel kohalikel valimistel on Islam esindatud neljateistkümnes nimekirjas – ja kokku on neid 19. Kui Islam aastal 2012 kõigest kolmes Brüsseli ringkonnas kandidaadid üles seadis, said nad oma esindajad nii Molenbeeki kui Anderlechti volikogudesse ning Brüsseli südalinnas jäi lävi ületamata ülinapilt.

2014. aasta parlamendivalimistel anti Islamile Brüsseli 9421 häält ehk ligi 2 protsenti.

Erakond näibki olevat alguse saanud Molenbeekist, kus 46 linnaametnikust on moslemid tervelt 21.

Le Figaro ajakirjanike veendumuse kohaselt on "Euroopa pealinn kahekümne aasta pärast islamiusku," sest juba praegu on seda ekspertide andmetel ligi kolmandik Brüsseli elanikkonnast.

Belgias kogub jõudu radikaalne islam