Inimõiguste keskus tahab võrdse kohtlemise huvides piirata usu- ja veendumuste vabadust

Õiguskantsler Ülle Madise ja peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskus pöördus 16. novembril õiguskantsler Ülle Madise poole palvega võtta seisukoht küsimuses, kas usuorganisatsioonid võivad oma usuliste veendumuste tõttu keelduda pakkumast avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid “mitte-heteroseksuaalse sättumusega” inimestele. Inimõiguste keskus on seisukohal, et usuvabadus ei ole absoluutne ja seda saab võrdse kohtlemise huvides piirata.

Kirjas heidetakse Eesti Kirikute Nõukogule ette soovi saada usuorganisatsioonidele ja üksikisikutele diskrimineeriv erand avalikkusele suunatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, kui see puudutab mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimesi.

“Leiame, et taolised seisukohad ei ole kooskõlas põhiseaduse ega Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Usuvabadus, küll oluline inimõigus, ei ole samas oma olemuselt absoluutne, mistõttu saab seda piirata teiste inimeste inimõiguste kaitseks või laiemalt avalikes huvides, sh selleks et tagada inimeste võrdne kohtlemine avalikkusele suunatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas,” seisab inimõiguse keskuse kirjas, millele on alla kirjutanud ühenduse juht Kari Käsper.

“Konkreetselt palume õiguskantsleril võtta seisukoht selles osas, milline on põhiseadusega kooskõlaline võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine olukorras, kus isik väidab, et ei saa oma usuliste veendumuste tõttu mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimestele või nende õiguste eest seisvatele organisatsioonidele pakkuda muidu üldisele avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid,” öeldakse sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku rahastust nautiva Eesti Inimõiguste Keskuse pöördumises.

Sotsiaalministeeriumis Jevgeni Ossinovski (SDE) haldusalas on nimelt valminud eelnõu, mis näeb ette võrdse kohtlemise seaduse laiendamise nii, et inimesi, kes ei nõustu oma usuliste või kõlbeliste veendumuste tõttu osutama teenuseid või rentima eluaset homoseksuaalidele, saaks karistusseadustiku paragrahvi 152 kohaselt karistada kas rahatrahvi, aresti või koguni vangistusega.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte. EKN ei pea võimalikuks, et usulistel ühendustel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

10. oktoobril andsid (vt siit ja siit) sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad justiitsminister Urmas Reinsalule (IRL) üle 3280 inimese poolt allkirjastatud pöördumise, millega paluti ministril seista põhiseadusega tagatud kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsel ning mitte nõustuda sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud diskrimineerimise keelu laiendamise plaaniga.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul nähtub Eesti Inimõiguste Keskuse pöördumisest õiguskantsleri poole soov kasvatada survet selleks, et klassikaliste kodanikuõigustena tuntud usu-, veendumuste- ja südametunnistusevabadus allutataks nn diskrimineerimise keelu laiendamise teel vasakliberaalsele ideoloogilisele diktatuurile ning et seeläbi saaks inimesi üha enam riiklike karistuset ähvardusel sundida selle ideoloogilise programmiga mitteühitatavatest veendumustest ja hoiakutest taganema ja lahti ütlema.

“Eesti Inimõiguste Keskus toonitab, et usu- ja veendumuste vabadused ei ole absoluutsed õigused, jättes aga targu mainimata, et ka võrdsuspõhiõigus ei ole absoluutne õigus ega ka põhiõiguste kaitse süsteemis ja ühiskondlike väärtuste hierarhias kõige kõrgemalseisev hüve. See on ühiskonnas täiesti tavaline ja normaalne, et inimestel on võimalik sotsiaalsetes suhetes osaledes lähtuda oma veendumustest lähtuvatest eristustest ning vabas ühiskonnas peab riigivõim seda austama. Paradoksaalsel kombel sõdivad aga end inimõiguste kaitsjaina esitlevad ideoloogilised radikaalid alatasa just vastupidise eest, pingutades reaalsete kodanikuõiguste ja -vabaduste piiride koomaletõmbamise, mitte nende avardamise eest. See, mida need inimesed teevad, on riigivõimule ulatuslikumate võimaluste loomine sekkumiseks kodanike õigustesse ja vabadustesse, olgugi, et inimõiguste algne idee seisnes just vastupidises ehk inimeste privaatsfääri kaitsmises riigivõimu sekkumise eest,” selgitas Vooglaid.

Sotsiaalministeeriumis homoaktivistide otsesel osalusel välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu on parasjagu ministeeriumide kooskõlastusringil ning peaks peagi jõudma seisukoha kujundamiseks ka valitsusse. Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas kohtumisel SAPTK esindajatega, et praegusel kujul ei kavatse ta eelnõud heaks kiita.

Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega

SAPTK sotsiaalministeeriumile: võrdse kohtlemise seaduse laiendamise plaan sillutab teed ideoloogilisele diktatuurile

Fookuses: Ossinovski plaan laiendada võrdse kohtlemise seadust ründab südametunnistuse vabadust

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Aidake viia meie jõulukampaania eduka lõpuni! Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€! Täname!