Diskrimineerimise keelu laiendamise eelnõu üks põhiautoritest on Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige

Illustratsioon: Rawpixel.com/Bigstockphoto.com

Tähelepanelik lugeja juhtis Objektiivi toimetuse tähelepanu asjaolule, et sotsiaalministeeriumis valminud ja tugevalt homoliikumise ideoloogilise programmi teostamist soosiva võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja eelnõu seletuskirja üheks põhiautoriks on Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige.

Hiljuti toonitas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks sotsiaalministeeriumit juhtivatele ministritele Jevgeni Ossinovskile (SDE) ja Kaia Ivale (IRL) adresseeritud pöördumises, et võrdse kohtlemise seadusega tagatud diskrimineerimise keelu kohaldumisala laiendamine ministeeriumi poolt plaanitud kujul riivab otseselt ja tõsiselt paljude usklike ja teiste konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabadust, luues olukorra, kus osalemine ühiskondlikes suhetes kooskõlas oma kõlbeliste tõekspidamistega võib tuua kaasa kas rahalise või koguni vabaduskaotusliku karistuse.

“Eriliselt terav on see probleem nn seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu laiendamisega avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Seesugune regulatsioon on mitmetes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks,” märgib SAPTK.

SAPTK avalduses toonitati analüüsi pinnalt, et “eelnõu koostamisel [on] ilmselgelt lähtutud eesmärgist edendada diskrimineerimise keelu laiendamise teel nö vähemusgruppide huve, ent seejuures on eiratud tõsiasja, et ühegi grupi huvide kaitset (ega ka kellegi ideoloogilisi ambitsioone) ei tohi teostada viisil, mis riivab lubamatult teiste gruppide põhiõigusi ja -vabadusi.

Selle seisukoha kinnituseks avaldasid nii SAPTK kui ka Eesti Kirikute Nõukogu sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises imestust asjaolu suhtes, et ministeerium on eelnõud välja töötades pöördunud arvamuse saamiseks teiste hulgas nn homoõiguste eest seisvate ühenduste poole (SA Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing), ent samal ajal pole eelnõu suhtes üldse arvamust küsinud ei Eesti Kirikute Nõukogult, üheltki usuühenduselt ega muult konservatiivsete hoiakutega inimeste huve esindavalt organisatsioonilt (nagu nt SAPTK).

“Raske on täpselt öelda, millistest eesmärkidest on niisugune ühekülgne lähenemine olnud tingitud, aga igal juhul on see soosinud ühepoolse pildi kujundamist ühiskonna ootustest ja huvidest seonduvalt kõnealuse eelnõuga,” märkis SAPTK oma pöördumises.

Väljavõte võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast. Nagu näha, on seletuskirjas sedastatud, et Helen Sööl on sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna endine nõunik, ent samas on jäetud mainimata, et ühtlasi on ta ka Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ehk ilmselt peamise eelnõu läbisurumisest huvitatud huvigrupi esindaja.

Üks tähelepanelik lugeja juhtis aga Objektiivi toimetuse tähelepanu asjaolule, et sotsiaalministeeriumis valminud ja tugevalt homoliikumise ideoloogilise programmi elluviimist soosiva võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja eelnõu seletuskirja üheks põhiautoriks on Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige Helen Sööl, kes on varem töötanud nimetatud ministeeriumis võrdsuspoliitikate osakonna nõunikuna.

“Seda asjaolu silmas pidades ei ole liialdus öelda, et võrdse kohtlemise seaduse eelnõu on töötatud välja mitte ainult koostöös homoaktivistide ja nende esindusorganisatsioonidega, vaid olulises osas on see kirjutatud sotsiaalministeeriumi palgale võetud homoaktivistide poolt. Kahtlemata aitab see infokild selgitada, miks eelnõu on nii tugevalt homoliikumise huvide poole kaldu ega arvesta üldse konservatiivsete veendumustega inimeste elementaarsete põhiõiguste ja -vabadustega, vaid loob pigem eeldusi nende mahasurumiseks riikliku karistusvõimu abil,” kommenteeris kõnealust asjaolu SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid.

Eesti LGBT Ühing, mille juhatuse liige Helen Sööl on ning mille töötajate hulka kuuluvad ka sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatud portaali Feministeeriumi eestvedajad Brigitta Davidjants ja Kristiina Raud, sai 2013. aastal sotsiaalministeeriumi kaudu Hasartmängumaksu Nõukogust aastatoetust 6000 eurot, 2014. aastal 22 000 eurot, 2015. aastal 40 000 eurot, 2016. aastal 39 526 eurot ja 2017. aastal koguni 65 000 eurot.

SAPTK sotsiaalministeeriumile: võrdse kohtlemise seaduse laiendamise plaan sillutab teed ideoloogilisele diktatuurile

Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega

Fookuses: Ossinovski plaan laiendada võrdse kohtlemise seadust ründab südametunnistuse vabadust

 

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!