Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva jumalateenistusel Tallinna toomkirikus. Keskel peapiiskop emeeritus Andres Põder. Foto: Scanpix

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Muudatused toovad kaasa näiteks olukorra, kus oma korterit välja üüriv kodanik ei tohi enam “diskrimineerida” homopaari. Löögi alla võivad sattuda ka usuühendused, kes tegelevad näiteks majutusteenuse osutamise või ruumide rentimisega.

Ministeerium on eelnõu koostamisel küsinud küll Eesti LGBT Ühingu ja homoaktivist Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskuse arvamust, kuid on jätnud kõrvale Eestis tegutsevad kirikud ja teised usulised ühendused.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

“Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega),” on öeldud EKNi presidendi Andres Põderi allkirja kandvas kirjas.

EKN ei pea võimalikuks, et usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

“Oleme veendunud, et nii usulisel ühendusel, sellega seotud organisatsioonil kui ka usulise ühenduse liikmel peaks jätkuvalt säilima õigus otsustada oma vara kasutamise ja kasutada andmise üle, lähtuvalt nendest põhimõtetest ja tõekspidamistest, mis neil on. Vastasel korral tekib küsimus juba ka PS § 32 lõike 2 selgest riivest.”

Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele, leiab EKN.

Mitmetes lääneriikides on Eestis kavandatavatele muudatustele sarnased normid juba vastu võetud ning need on kaasa toonud kohtuasju, kus kristlike veendumustega kodumajutuse pakkujad, pagarid ja teised on alla jäänud homoaktivistidele ning saanud karistada.

Meie Kirik / Objektiiv

SAPTK sotsiaalministeeriumile: võrdse kohtlemise seaduse laiendamise plaan sillutab teed ideoloogilisele diktatuurile

Juhtkiri: võltsvõrdsusega südametunnistuse vastu

Fookuses: Ossinovski plaan laiendada võrdse kohtlemise seadust ründab südametunnistuse vabadust

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!