Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mure abielupaaridelt ühise tuludeklareerimise õiguse sisulise äravõtmise pärast täiesti põhjendamatu.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus 16. jaanuaril peaminister Jüri Ratase poole palvega mitte võtta abielupaaridelt ära õigust käsitleda tulu deklareerimisel mõlema abikaasa tulu ühtse tervikuna, kuna see oleks vastuolus ühisvara loogikaga ning mõjuks eriti ebaõiglaselt ühe tuluteenijaga abielupaaride suhtes.
Nagu SAPTK oma pöördumises toonitas, tähendaks abikaasadelt tulu ühise deklareerimise õiguse sisuline äravõtmine rünnakut abielu institutsiooni ja ühe leivateenijaga perekonnamudeli vastu ning kannaks ideoloogilist sõnumit, mille kohaselt peab riik oluliseks mitte seda, et abielus pühendutaks kodule, lastele ja lähedaste eest hoolitsemisele, vaid pigem seda, et kõik inimesed viiksid end tingimata tööturule, jättes kodud tühjaks.
Sellele pöördumisele järgneva nädala alguses suruti aga valitsuskoalitsiooni poolt riigikogus kobarseadusena läbi eelnõu, millega tühistati ka abikaasade õigus käsitleda tulu deklareerimisel oma sissetulekuid ühise tervikuna.
Kuu aega pärast SAPTK pöördumist laekus vastus mitte peaminister Jüri Rataselt, vaid rahandusminister Sven Sesterilt, kes selgitas, et SAPTK mure abikaasade ühisdeklaratsiooni sisulise ärakaotamise pärast on täiesti põhjendamatu.
Sesteri hinnangul pole põhjendatud väide, nagu tuleneks abikaasade ühise tuludeklareerimise õigus abielupaaride ühisvara kontseptsioonist, kuna kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei pea abielu tähendama abikaasade varalist ühendust: "Perekonnaseaduse kohaselt on Eestis abikaasade vahel võimalikud erinevad varasuhete liigid: varaühisus, varalahusus, vara juurdekasvu tasaarvestus. Lisaks on abikaasadel võimalik sõlmida abieluvaraleping."
"Isegi varaühisuse abieluvararežiim, kui see on abikaasade poolt valitud, ei tekita alust käsitleda abielu tulu teenijana või maksumaksjana," lisab Sester selgitades, et "[a]bielu kui juriidiline konstruktsioon iseseisvalt õigussuhetes ei osale, tulu ei teeni ja pole ka tulumaksu maksjaks."
Rahandusminister ei nõustu ka väitega, nagu mõjuks abikaasade ühisdeklaratsiooni sisuline ärakaotamine ühe tuluteenijaga perekondadele kahjulikult:
"Leiame, et muudatusest võidab valdav osa Eesti peredest (sõltumata seejuures abielust) seetõttu, et maksuvaba tulu mahaarvamine on planeeritud endisest märkimisväärselt suuremaks kui ka paljulapseliste perede igakuise toetuse olulise ning otsese kasvu tõttu. See tähendab muuhulgas, et peredel, kus vaid üks abikaasa töötab ning teenib pigem madalamat palka, jääb aastas suurema maksuvaba tulu mahaarvamise võimaluse tõttu perele kätte senisest enam raha. Sellised meetmed soosivad kindlasti põhiseaduses sõnastatud perekonna kaitse väärtust. Seetõttu on alusetu öelda, et praeguse valitsusliidu aluspõhimõtted lähtuvad soovist karistada teatud abielupaare suurema maksukoormusega või seavad eesmärgiks mittetöötavat pereliiget iga hinnaga tööturule saata. Muudatuste eesmärk on, et võimalikult suur osa perekondadest saaks senisest parema võimaluse perekonna üleval pidamiseks ja igal ühiskonna liikmel oleksid ühiskondlikust elust osa võtmiseks ja enda teostamiseks täisväärtuslikumad võimalused."
Samas nentis Sester SAPTK pöördumises väljatoodud tõsiasja, et abielupaarid, kus tulu teenib vaid üks osapooltest ning kus abielupaari ühine sissetulek on kahe keskmise palga suurune või suurem, ei saa enam üldse mitte mingisugust maksuvabastust, olenemata sellest, milline on ühe abikaasa tööturult eemalejäämise põhjus.
"Teie pöördumises välja toodud ühe pereliikme koduseks jäämise asjaolud nagu lapse puue, enda haigus, palgatöö võimaluste puudumine vms [pole] ainuomased abielus olevatele isikutele ja puudutavad samal määral kõiki Eesti peresid," toonitas Sester ja lisas, et SAPTK poolt väljatoodud argumendid pole asjakohased, kuna uue valitsuskoalitsiooni poolt 19. detsembril parlamendis vastuvõetud maksuseaduste muudatused suurendati märgatavalt maksuvaba tulu määra, mis ületab senise ühise tuludeklaratsiooni korral võimaliku maksuvabastuse maksimumsummat.
Võimu juures olevatel inimestel puudub reaalne arusaam sellest, millistel eeldustel võiks Eestil olla lootust rahvastikukriisi ületamiseks.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on rahandusministri vastus ootuspäraselt formalistlik ning eirab abikaasade ühisdeklaratsiooni sisulise ärakaotamise vastu esitatud sisulisi argumente. "Midagi üllatavat selles ei ole, sest käitumismuster, mille kohaselt võimulolijad süstemaatiliselt eiravad kodanikuühenduste seisukohti ega püüagi dialoogi teeselda, on saanud täiesti tavaliseks," märkis ta.
"Ei rahandusminister ega peaminister ei ole esitanud ühtegi argumenti põhjendamaks nende poolt läbi surutud seadusemuudatusega loodud olukorda, mis on ühe tuluteenijaga abielupaaride suhtes otseselt vaenulik, kuna maksustab neid palju ulatuslikumalt kui üksikisikuid ja paare, kus tulu teenivad mõlemad osapooled," selgitas Vooglaid.
Eesmärgiks peaks olema see, et Eestis oleks üha enam iseseisvaid, terveid ja tugevaid perekondi, mitte see, et perekondi ja eriti paljulapselisi perekondi käsitletakse juba eelduslikult sotsiaalabisõltlastena
Vooglaiu sõnul on kahetsusväärne, et end konservatiivse erakonnana esitlev IRL mitte üksi ei osale selliste sotsialistlikust ideoloogiast lähtuvate abieluvaenulike sammude elluviimises, vaid ka õigustab ja kaitseb neid.
"Mulle tundub üha enam, et võimu juures olevatel inimestel puudub reaalne arusaam sellest, millistel eeldustel võiks Eestil olla lootust rahvastikukriisi ületamiseks. Nende arusaam näib piirduvat arvamusega, et lahenduseks on rohkem sotsiaalabi. Kui valitsus soovib, et inimesed hakkaks rohkem lapsi saama, peaks kodule ja perele pühendumist igati toetama, mitte pärssima – mitte kujundades (paljulapselistest) perekondadest sotsiaalabisõltlasi, vaid võimaldades neile maksuvabastuste kaudu vajalikud elatusvahendid. Tarvis on kultuurilist muutust, mida soosiks praegusega risti vastupidine poliitiline programm. Eesmärgiks peaks olema see, et Eestis oleks üha enam iseseisvaid, terveid ja tugevaid perekondi, mitte see, et perekondi ja eriti paljulapselisi perekondi käsitletaks juba eelduslikult ühiskonna heidikutest sotsiaalabisõltlastena," võttis Vooglaid teema kokku.
Rahandusminister Sven Sesteri vastusega SAPTK pöördumisele saab täismahus tutvuda siin.