“Tere, kodanik! Kaitsepolitsei on koostanud teie kohta prognoosi.”

Kaitsepolitsei maja Tõnismäel. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri võtab vaatluse alla rahvussotsialist Risto Teinoneni kaasuse ja küsib, kas tahaksime elada düstoopias, kus meie õigusi piiratakse kaitsepolitseiameti prognoosi alusel. Filmimaailmas juba tegutsevadki selgeltnägemise võimet omavad mutandid.

Portaal Objektiiv on varem paaril korral kajastanud Risto Mikael Teinoneni kaasust (vt siit ja siit). Teatavasti on Teinonen kuulutatud äärmuslikult meelestatud isikuks ja talle on kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki, kuigi kuni väljasaatmiseni oli tema elukoht siin.

Endine Eesti Vabariigi kodanik Risto Teinonen ei ole teinud saladust oma sümpaatiast natsionaalsotsialismi või rahvussotsialismi vastu, nagu ta seda nimetab. Veelgi enam, ta on üllitanud eesti keeles sel teemal mitu trükist. Võimalik, et mõnda neist on veel võimalik osta “hästivarustatud” raamatukauplustest.

Huvi natsionaalsotsialismi vastu võib olla paljude inimeste jaoks eemaletõukav, kuid see ei ole Eesti Vabariigis keelatud. Põhiseadus lubab igaühel truuks jääda oma veendumustele ja levitada vabalt oma ideid, kuni ei panda toime seadusrikkumist. Siinkirjutajale teadaolevalt ei ole Teinonen toime pannud ühtki kriminaalkorras karistatavat õigusrikkumist.

Oht paljurassilisele Eestile

Pea täpselt aasta tagasi, 18. detsembril 2015, saadeti Tartus elanud Risto Teinonen Eesti Vabariigist välja ja anti teada, et tema suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld. Teinoneni teatel seisis siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti allkirja kandvas otsuses muu hulgas selline põhjendus:

“Olukord, kus Eestisse asub lähiaastatel elama arvestatav hulk teisest rahvusest, rassist ja religioonist inimesi, on ühtlasi äärmiselt soodus pinnas võõraviha ja vägivalla õhutamiseks… Kuna Risto Mikael Teinoneni puhul on põhjendatult alust arvata, et tegemist on äärmuslikult meelestatud isikuga… siis on tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamine proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek.”

Teinonen mõistagi sellega ei nõustu ja taotleb kohtus talle kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist. Ta on veendunud, et võimud püüavad teda väljasaatmise ning isiklike asjade nagu arvuti, mobiiltelefon ja sularaha äravõtmise abil lihtsalt karistada rahvussotsialistlike vaadete levitamise pärast ning et tema n-ö kottimisel ei ole midagi pistmist õigusriigiga. Seda üritati juba 2007. aastal, kuid toona oli Teinonen veel Eesti kodanik.

Kaitsepolitsei “prognoos”

Eraldi tähelepanu nõuab aga kaitsepolitseiametist kohtule saadetud kiri, kus on selgelt öeldud, et sissesõidukeeld ei põhine varasematel õigusrikkumistel, vaid lähtub vajadusest ennetada tulevasi ohte. Osundan:

“Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et käesolevas haldusasjas ei ole vaja tõendada, kas kaebaja on käitunud õigusvastaselt. Sissesõidukeeld on prognoosil põhinev otsus, mille eesmärgiks on võimalike ohtude ennetamine.”

Ülal mainitud asekantsler Erkki Koort on meedias öelnud: “Igasugune äärmuslus, ka sallimatus ja võõraviha, on potentsiaalne oht julgeolekule.” Potentsiaalselt sallimatuid Eesti Vabariigi kodanikke riigist välja saata ei saa, kuid mittekodanikke küll. Ilmselt on siseministeerium kapo ettepanekul teinud otsa lahti ja otsustanud Risto Teinoneni suhtes rakendada nulltolerantsi.

Kuid samas pole kuulda olnud, et Soome Vabariik või mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik oleks kodanik Teinoneni liikumisvabadust piiranud. Soomes ja veel mitmetes ELi riikides on end sisse seadnud kümned tuhanded varjupaigataotlejad, nende hulgas islamiäärmuslased. Kas Teinonen võib neile mingil viisil ohtlik olla?

Kui nüüd mõni küsib, miks peaks ühele natsile ja äärmuslasele kaasa tundma – las riik näitab oma jõudu ja kotib teda täie rauaga –, siis minu vastus on trafaretne: kui täna kotitakse teda, siis homme võidakse mingil põhjusel kottida sind.

Kas tulekul on ohtlik düstoopia?

Kõrged poliitikud ja ametiisikud ongi viimasel ajal hakanud eriti ägedalt materdama eestlaste rassismi, ksenofoobiat, homofoobiat, islamofoobiat, vihakõnet, ebatolerantsust ja tagurlikke vaateid, samuti populismi ja äärmusluse levikut. Räägitakse, et sellele kõigele tuleb piir panna. On poliitilisi jõude, kes suruvad peale nn vihakõneseadust. Neid ühiskondlikke suundumusi silmas pidades ei tundugi enam ebarealistlikuna kujutlus, et Eesti Vabariigis hakatakse ühel hetkel piirama ka kodanike õigusi, tuginedes näiteks kapo prognoosile kodaniku lojaalsuskäitumise kohta. Seda võidakse põhjendada vajadusega kaitsta euroopalikke väärtusi, liberaalset demokraatiat ja avatud ühiskonda jne jne.

Näiteks kodanik Mets jagab sotsiaalmeedias “rassistliku sisuga postitust” ning tema kohta koostatakse “kompetentsetes organites” prognoos. Kodanikule antakse teada, et tema reisimisvabadust ja juurdepääsu internetile piiratakse, kuni ta suudab võime veenda, et käitub tulevikus õiguskuulekalt ja vastavuses liberaalse demokraatia väärtustega.

Või teine näide. Kodanik Põld annetab “homofoobsele” kodanikuliikumisele viis eurot ja aitab sellega kaasa vähemuste diskrimineerimisele. Ta kandideerib riigiametisse ja võidab konkursi, kuid saab siis teate, et tulemus on tühistatud, kuna tema kohta on koostatud prognoos, milles peetakse ülimalt tõenäoliseks, et ta hakkab tööalaselt vähemusi diskrimineerima ja liberaalse õigusriigi mainet kahjustama.

Fantaseerime edasi. Kodanik Kivi on kooliõpetaja. Ta väljendab avalikult seisukohta, et naised peaksid vähem karjäärile keskenduma ja rohkem lapsi sünnitama, muidu eesti rahvas ei kasva. Õpetaja Kivi vabastatakse selle räigelt seksistliku sõnavõtu eest, ta satub kaitsepolitsei huviorbiiti ning asjakohase prognoosi alusel võetakse temalt alatiseks õigus töötada haridussfääris, sest organid ei usu tema paranemisse.

Võib öelda, et neil näidetel ei ole ju midagi tegemist liberaalse ja pluralistliku ühiskonnaga. Ega ei tohikski olla – aga kuuleme viimasel ajal üha enam ka poliitikute ja riigiametnike suust üleskutseid piirata sõna- ja väljendusvabadust ning oleme saanud teada, et äärmusluse alla mahuvad ka näiteks traditsiooniliste pereväärtuste pooldamine või soov, et riik piiraks immigratsiooni. Liberaalse riigi maski varjus on kehtestamisel ideoloogiline diktatuur. Ei, selles ei pea nägema tingimata illuminaatide või reptiilide vandenõu – on lihtsalt väga inimlik kuulutada ohtlikuks ja keelata ära kõik see, mis hetkel valitsevate eelistuste ja arvamustega kokku ei käi.

Veel sooritamata kuriteod

Steven Spielbergi ulmefilmis “The Minority Report” tegutseb kuritegusid ennetav politseiüksus, mille ülesandeks on mõrvar kinni võtta enne kuriteo sooritamist. Point on selles, et seda ei tehta tõendite või varasemate rikkumiste põhjal – veel toimumata kuritegu ennustavad ette selgeltnägemise võimet omavad mutandid.

Igal riigil on ametkonnad, kus koostatakse julgeolekualaseid ohuprognoose ja analüüsitakse potentsiaalselt ohtlike tegelaste käitumist. Kuid hoopis midagi muud on see, kui prognooside põhjal hakatakse piirama isikute õigusi, et kuritegu “ennetada”. Siis oleme jõudnud maailma, kus ühel heal hommikul arvutit avades võite leida oma postkastist kirja Eesti Vabariigilt, milles teatakse: “Tere, kodanik N! Teie kohta on koostatud õiguskuuleka käitumise prognoos, millest lähtuvalt korrigeeritakse teie õigusi allpool nimetatud ulatuses.”

Ma söandan arvata, et sellist Eestit me küll ei tahtnud.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!