Trump ja Kavanaugh võitlesid kätte konservatiivide enamuse USA ülemkohtus

USA ülemkohtu peakohtunik John Roberts vannutab Brett Kavanaugh pere keskel ülemkohtunikuks, 6. oktoobril 2018, Washingtonis. Foto: Scanpix

Pärast 82-aastase ülemkohtuniku Anthony Kennedy pensionile siirdumist käesoleva aasta 31. juulil tuli president Trumpil oma ametiaja vältel ametisse määrata juba teine ülemkohtunik. Trumpi väljavalituks osutus USA apellatsioonikohtu Columbia ringkonna kohtunik Brett Kavanaugh, kes vaatamata tugevale vastuseisule ning tema vastu esitatud süüdistustele möödunud nädalal ametisse vannutati.

Vastse ülemkohtuniku Brett Kavanaugh (53) teenistuskäik on esinduslik – ta on Yale’i ülikooli õiguskooli vilistlane ning enne ringkonnakohtuniku toolile istumist teeninud ka Valge Maja personalisekretärina aastatel 2003–2006. Kui tema eelkäija Anthony Kennedy konservatiivsus oli pigem küsitav (näiteks toetas ta nii samasooliste abielusid kui aborti), siis The Washington Posti analüüsi kohaselt “on raske leida ühtegi föderaalkohtunikku, kes oleks konservatiivsem kui Brett  Kavanaugh”. Tema kohtuotsuste ajalugu näitab selgelt tema konservatiivset hoiakut: Columbia ringkonnakohtunikuna võttis ta 70% juhtudest konservatiivse positsiooni, mis asetab ta selles ringkonnas kohtunike seas konservatiivsuselt esimesele või teisele kohale. See ei tähenda küll veel, et ta oleks ka kõige konservatiivsem kohtunik USA ülemkohtus, kuid kindlasti ei ole tegemist liberaalse ega isegi mõõduka kohtunikuga.

Protestijad muutsid Kavanaugh’ kuulamise senati ees farsiks

Kavanaugh’ ametisse määramiseks korraldati USA senati õiguskomisjoni ees neli avalikku kuulamist, mille kulgu segasid arvukad protestijad, kes suutsid kogu protsessi enneolematuks farsiks muuta. Esimesed kolm ülekuulamist leidsid aset 4.–6. septembril ning juba esimesel päeval vahistati erinevatel andmetel 30 kuni 70 protestijat kuulamise segamise tõttu. Olukord muutus koguni niivõrd võimatuks, et politsei otsustas järgmise päeva ülekuulamise ajutiselt täiendavatele pealtvaatajatele sulgeda. Vastutuse protestide korraldamise eest võttis endale liikumine Naiste marss, mis põhjendas seda murega Kavanaugh’ konservatiivsete seisukohtade pärast abordi ja LGBT-õiguste küsimustes.

Süüdistused seksuaalses ahistamises

27. septembril aset leidnud neljandal kuulamisel USA senati õiguskomisjoni ees keskenduti aga Kavanaugh’ vastu esitatud seksuaalse ahistamise süüdistusele, mis toodi laiema avalikkuse ette 16. septembril avaldatud The Washington Posti artiklis, milles Palo Alto psühholoogiaprofessor Christine Blasey Ford (51) süüdistab Brett Kavanaugh’d vägistamiskatses. Väidetav intsident leidis Fordi uskumist mööda aset 1982. aasta suvel Montgomery maakonnas, Marylandis, ühe peo käigus kui ta oli 15-aastane ning Kavanaugh oli 17. Samas tunnistab Ford, et ta ei mäleta juhtunust mitmeid olulisi seiku, näiteks seda, kuidas ta sellele üritusele sattus, kellele see maja kuulus ning kuidas ta taas koju jõudis. Fordi kirjelduse kohaselt jõi ta koos mõningate seal viibinud inimestega elutoas õlut – tema ja teised jõid ainult ühe õlle, kuid Kavanaugh ja tema sõber Mark Judge olid alkoholi tarvitamist varem alustanud ning selleks ajaks juba tugevas joobes.

Kui ta lahkus elutoast, et külastada ülemisel korrusel asuvat tualetti, siis lükkasid purupurjus Kavanaugh ja Judge (kelle puhul ta ei mäleta, kas nad järgnesid talle trepil või ootasid teda juba ülemisel korrusel) ta väidetavalt magamistuppa ja seal voodi peale.

Fordi meenutuste kohaselt mängis magamistoas vali rock’n’roll muusika, mille saatel Kavanaugh ta selili voodile surus ning teda läbi riiete käperdas, oma keha tema vastu nühkis ning kohmakalt tema ujumistrikood ning seda katvat riietust eemaldada püüdis. Kui Ford karjuda üritas, sulges Kavanaugh aga oma käega tema suu. “Mõtlesin, et ta võib mu kogemata tappa,” kirjeldas Ford juhtunut. “Ta üritas mind rünnata ja mu riideid eemaldada.” Väidetav rünnak lõppes, kui Judge korduvalt nende peale hüppas ning nad üksteisest lahutas, mispeale avanes Fordil võimalus põgenemiseks – ta jooksis toast välja, lukustas end 5–10 minutiks vannituppa ning põgenes seejärel majast, kui poisid olid alumisele korrusele lahkunud.

Nõrgem kui sõna-sõna vastu olukord

Pärast seda väidetavat intsidenti ei olnud Ford Kavanaugh’ga enam rääkinud. Samuti ei rääkinud ta juhtunust kellelegi, kuna ei tahtnud, et ta vanemad teada saaksid, et ta käis teismeliste peol, kus tarvitati alkoholi. “Minu suurim hirm oli, et kas ma näen välja nagu keegi, keda oleks just rünnatud? Ma ei räägi sellest kellelgi. See on tühiasi, seda ei juhtunud ning ta ei vägistanud mind,” meenutas ta oma toonast mõttekäiku.

Ford rääkis väidetavast rünnakust esmakordselt üksikasjalikult alles 2012. aastal, mil ta alustas oma abikaasaga suhtenõustamise teraapiat, kuigi ta oli ka juba 2002. aastal oma abikaasale mõista andnud, et on füüsilise väärkohtlemise ohver. Terapeudi märkmetes, mille Ford osaliselt ka ajalehele The Washington Post läbivaatamiseks esitas, ei mainita aga kordagi Kavanaugh’ nime – seal on aga kirjas, et teda ründasid “eliitkooli poisid”, kellest said “Washingtonis kõrgelt austatud ja kõrgel kohal olevad ühiskonna liikmed.” Märkmete kohaselt osales rünnakus neli poissi, kuid Fordi sõnul on tegemist terapeudi eksliku ülestähendusega, kuna peol viibis küll neli poissi, kuid vaid kaks nendest oli koos temaga magamistoas, kui see rünnak aset leidis. Ühe järgneval aastal aset leidnud teraapiaseansi märkmetes kirjeldab Ford samuti hilises teismeeas kogetud vägistamiskatset. Tema abikaasa Russel Ford väidab, et 2012. aasta teraapiaseansil mainis ta ka Kavanaugh’ perekonnanime ning väljendas muret selle üle, et Kavanaugh’st võib kunagi saada ülemkohtunik.

Kavanaugh eitab aga tema vastu esitatud süüdistusi kategooriliselt. The Washington Postile saadetud avalduses kirjutas Kavanaugh üheselt ja selgelt: “Ma eitan seda süüdistust kategooriliselt ja ühemõtteliselt. Ma ei käitunud sellisel viisil ei keskkoolis ega ühelgi teisel ajal.” Samuti kinnitas ta oma süütust ka päev enne oma viimast ülekuulamist:

“Ma ei ole kunagi teinud midagi, mis kasvõi kaudselt meenutaks dr Fordi poolt kirjeldatut. Süüdistus sellises ebasobilikus käitumises on täielikus vastuolus kogu mu ülejäänud eluga. Minu elukäik alates algkoolist kuni tänapäevani on näidanud, et ma olen alati seisnud naiste võrdsuse ja väärikuse eest. Ma eitan kategooriliselt ja ühemõtteliselt dr Fordi poolt esitatud süüdistust. Mul ei ole kunagi olnud mitte mingisugust seksuaalset või füüsilist kokkupuudet dr Fordiga. Ma ei kahtle selles, et dr Fordi võidi mõne isiku poolt kunagi kusagil seksuaalselt rünnata, kuid mina ei ole kunagi kellegagi niimoodi käitunud. Ma olen selle süüdistuse osas süütu.”

Väidetava intsidendi kolmas osapool Mark Judge ei mäleta enda sõnul, et see oleks kunagi aset leidnud ning eitab tugevalt, et midagi sellist oleks võinud üldse kunagi aset leida: “see on täielik hullumeelsus. Ma ei ole kunagi Bretti niimoodi käitumas näinud.”

Samuti ei kinnita prokurör Rachel Mitchelli memo kohaselt selle intsidendi või isegi peo aset leidmist ükski dr Fordi poolt nimetatud tunnistajatest, kes väidetavalt koos temaga peol viibisid: ei Mark Judge, Patrick “PJ” Smyth ega ka tema eluaegne sõber Leland Keyser. Proua Keyser väitis koguni, et “ei tunne härra Kavanaugh’d ega mäleta, et oleks temaga kunagi samal peol või koosviibimisel olnud” ning et on “lihtne ja muutmatu tõsiasi,” et ta ei saa seetõttu ka proua Fordi süüdistusi kinnitada.

Lisaks sellele, et pole ühtegi tunnistajat, kes dr Fordi süüdistusi vähimalgi määral kinnitada saaks, esineb tema väidetes ka mitmeid vasturääkivusi: näiteks viibis tema sõnul sellel peol esmalt viis inimest, seejärel aga juba kuus, kellest ta ühe nime aga meenutada ei suuda.

“Sõna-sõna vastu olukorda on uskumatult raske tõestada, kuid antud kaasus on sellest isegi nõrgem,” võttis prokurör Mitchell süüdistuse kokku. “Seetõttu ei leia ma, et mõistlik prokurör tooks selle kaasuse sellise tõestusmaterjali alusel komisjoni ette. Samuti ei leia ma, et tõestusmaterjal oleks piisav, et vastata ülekaaluka tõendusmaterjali standardile.”

Samuti ei aidanud Fordi positsioonile ilmselt kaasa nii tema demokraatliku partei liikmelisus kui ka näiteks osalemine kohalikul president Trumpi vastasel naiste marsil, mis võisid tema hästi ajastatud süüdistuse motivatsiooni kahtluse alla seada.

FBI uurimine, senati otsus ja ametisse vannutamine

Pärast ülekuulamiste lõppu otsustas komitee saata 28. septembril kandidatuuri edasi senatisse, kuid vabariiklasest senaator Jeff Flake nõudis parteiliini murdes oma toetushääle eest, et FBI uuriks Kavanaugh’ vastu esitatud süüdistust. Hiljem liitusid tema sooviga ka demokraadist senaator Joe Manchin ja vabariiklane Lisa Mukowski. Senati õiguskomisjoni soovile vastu tulles andiski president Trump korralduse “täiendavaks uurimiseks, et uuendada kohtunik Kavanaugh’ toimikut.” Uurimine oli piiratud ulatusega ning pidi jõudma lõpuni nädalaga. Valminud aruanne esitati Valgele Majale 3. oktoobril ning liikus järgmisel päeval edasi senatisse, kus senaatoritel oli võimalik sellega ükshaaval salaja tutvuda. Kuna aruanne rääkis ilmselt Kavanaugh’ süütuse kasuks, siis kinnitati ta 6. oktoobril aset leidnud hääletusel 50 poolt- ja 48 vastuhäälega Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunikuks ning vannutati juba sama päeva õhtul 114. ülemkohtunikuna eluaegsesse ametisse.

Ülemkohtunik Kennedy läheb pensionile: võimalus konservatiivide enamuseks USA ülemkohtus

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!