Möödunud laupäeval andis Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier päevalehele Rheinische Post intervjuu, milles väitis, et Saksamaa peab Nord Stream 2 gaasijuhtme valmis ehitama, kuna on süüdi Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude Liidu inimeste surmas.
"Meie, sakslaste, jaoks on tegemist täiesti teistsuguse dimensiooniga. Me vaatame tagasi väga sündmusterohkele Venemaaga seotud ajaloole ja seal on olnud faase, kus koostöö on olnud väga viljakas kuid samuti on olnud kohutava verevalamise aegu," rääkis president väljaande ajakirjanikele.
Käesoleva aasta 22. juunil möödub 80 aastat kui Saksamaa tungis kallale totalitaarsele Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu impeeriumile. "See küll ei õigusta tänase Venemaa poliitilist väärkäitumist, kuid me ei tohi silmist lasta suuremat pilti," vahendab Steinmeieri sõnu uudisteportaal ReMix.
Tema sõnul peale viimaste aastate märgatavalt halvenenud diplomaatilist olukorda, on energiakoostöö põhimõtteliselt viimaseks Euroopa ja Venemaa vaheliseks sillaks. Sildu ei tohi niisama ära põletada ja selline käitumine ei ole tugevuse märgiks. President leidis lisaks, et kui viimane side [Nord Stream 2 gaasijuhe] lõigatakse läbi, pole ei Saksamaa ega Euroopa enam võimelised Venemaad mõjutama.
Steinmeieri avaldusele reageeris üpris raevukalt Ukraina suursaadik Saksamaal Andrii Melnik. Ta juhtis tähelepanu, et natsionaalsotsialistliku Saksamaa väed tapsid Teise maailmasõja ajal samuti miljoneid ukrainlasi, mille eest pole Saksamaa vastutust võtnud. Melnik lisas, et Nord Stream 2 on Venemaa president Valdimir Putini geopoliitilise mõjuvõimu saavutamise projekt, mis on Ukrainale kahjulik.
Ajaloolaste seas on üldlevinud seisukoht, et nii suures Teises maailmasõjas Venemaa poolel hukkunute hulgas mängis lisaks Hitleri Saksamaa vägedele väga suurt rolli kommunistliku impeeriumi juhtkonna erakordne hoolimatus oma sõdurite suhtes. "Kuulsaks" on näiteks saanud NKVD väeosad, mille ülesandeks oli maha lasta oma sõdurid, kes rindelt taganesid. Teine maailmasõda ei lõppenud poole Euroopa jaoks kuni 1989.–1991. aastani.
Toimetas Karol Kallas