11. veebruaril 1945. aastal lõppes kolme suure riigijuhi osalusel toimunud Jalta konverents. Winston Churchill, Franklin D Roosevelt ja Jossif Stalin jagasid Krimmi Livaadia palees toimunud kokkusaamisel Teise maailmasõja järgse Euroopa Nõukogude Liidu ja lääneriikide mõjupiirkondadeks, meenutab Karol Kallas.
Konverentsil määrati FDRi ja Stalini poolt ära – mille juures Churchilli väga ei kuulatud – Euroopa saatus järgmiseks 46 aastaks. FDR, kellele oli vaja Stalini toetust Jaapani vastu veel kestvas sõjas, oli innukalt nõus pea kõigega, mida Stalin nõudis, vahendab Dispropaganda.
Stalini tahtmised olid konkreetsed: ta soovis, et Kesk- ja Ida-Euroopast saaks Venemaa kommunistliku impeeriumi osa. Tänu FDRile ja Churchillile, läksid Stalini – kes aitas Adolf Hitleril alustada Teist maailmasõda – soovid täide. Venemaa sai vaba voli okupeerida Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Poola, poole Saksamaast (Ida-Saksamaa), Tšehhoslovakkia, Ungari, Moldaavia, Bulgaaria ja Rumeenia. Sealjuures olid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia enne Teist maailmasõda iseseisvad riigid, millest said kas NSVL-i osa või satelliitmaad.
Kui Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Lääne-Saksamaa, said hakata ühiskondi üles ehitama, jäid viidatud riigid totalitaarse Venemaa kommunistliku impeeriumi meelevalda, kes jätkas veel aastakümneid orjapidamise (GULAGi sunnitöölaagrid), tervete rahvaste ja kümnete miljonite inimeste elude hävitamisega.
Kõige reetlikumalt ja vastuolulisemalt käitusid Churchill ja FDR Poola suhtes. Sõja ajal oli Poola lääneliitlaste üks jõulisemaid liitlaseid, kellest oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel märkimisväärselt abi. Saksamaa vastu võitles sadu tuhandeid poolakaid, sõjas hukkus hinnanguliselt kuus miljonit Poola päritolu inimest ja kogu riik tehti sõjas sisuliselt maatasa. Lisaks sõlmis Poola liitlastega Teise maailmasõja ajal ja lõpus mitmeid kokkuleppeid, mis pidid sõja järel tagama riigi iseseisvuse ning territoriaalse terviklikkuse. Lõppeks oli Poola ründamine põhjuseks, miks Ühendkuningriik ja Prantsusmaa asusid Saksamaaga sõtta.
Kuid kui sõda hakkas läbi saama, heideti kõik varasemad liidud, kokkulepped ja kohustused ajaloo prügikasti. Tegelikult otsustati Poolasse puutuv salaja ära juba 1943. aastal toimunud Teherani konverentsil, ilma eksiilis olevat Poola valitsust sellest teavitamata. Sajad tuhanded poolakad, kes natsionaalsotsialistide režiimi vastu sõdisid lootuses, et nii aidatakse vabastada oma kodumaa, mõisteti eksiili ja poolakate lojaalsuse eest tasuti Nõukogude Venemaa totalitaarse terroriga, mida jätkus pea 45 aastaks.
Jalta konvernetsiga müüdi venelastele reeturlikult maha pool Euroopat. Venemaa okupatsioon tõi Ida- ja Vahe-Euroopasse kaasa inimeste massilise tagakiusamise, piinamised, orjastamise, etnilised puhastused ja miljonite süütute inimeste surma. See okupatsioon kestis kuni Venemaa kommunistliku impeeriumi laialisaatmisele 1991. aastal. Vene kommunistide režiim suutis oma julmuse, ideoloogilise sunni ja jaburusega jätta suurele hulgale okupeeritavate riikide inimestele veelgi hullema mulje kui seda tegi natsionaalsotsialistlik Saksamaa.
Ida- ja Vahe-Euroopa riikide – sealhulgas Eesti – ja kaudsemalt teiste Euroopa maade jaoks ei saanud Teine maailmasõda päriselt läbi enne 1991. aastat.