Alljärgnevalt on antud vastused peamistele küsimustele seonduvalt sellega, mida ütleb kehtiv õigus meeleavaldustel kehtiva korra kohta. Vastuste koostamisel on muu hulgas tuginetud selgitustaotlusega Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) saadud vastustele, olgugi et need olid napid ja enamikule küsimustest jäeti sisuliselt vastamata.
Meeleavaldamist ei maksa karta, aga selle põhiseadusliku õiguse julge ja enesekindla kasutamise eelduseks on teadlik olemine oma õigustest ja kohustustest ehk õiguslikust regulatsioonist, mis reaalselt meeleavaldustega seonduvalt kehtib.
Millised seadused reguleerivad meeleavalduste korraldamist?
VASTUS: Meeleavalduste korraldamist reguleerib põhiseadus ning sellele tuginev korrakaitseseadus (KorS).
SELGITUS: Ennekõike reguleerib meeleavalduste korraldamist põhiseadus, mille paragrahvis 47 on sätestatud: „Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks."
Konkreetsem meeleavalduste korraldamisse puutuv õiguslik regulatsioon sisaldub korrakaitseseaduses – ennekõike selle seaduse 4. peatükis, kus on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, ja veel konkreetsemalt 4. peatüki 2. jaos ehk seaduse paragrahvides 58–73, mis reguleerivad avalike kogunemistega seonduvaid küsimusi.
Millist sündmust nimetatakse meeleavalduseks?
VASTUS: Meeleavaldus on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada ja väljendada oma meelsust.
SELGITUS: Täpsustuseks tuleb märkida, et õiguslikus terminoloogias ei kasutata sellist mõistet nagu „meeleavaldus" – kasutatavaks juriidiliseks terminiks on „avalik koosolek". Edaspidi on kasutatud neid mõisteid samatähenduslikena.
Korrakaitseseaduse paragrahvi 58 kohaselt jagunevad avalikud kogunemised kaheks – avalikeks üritusteks ja avalikeks koosolekuteks. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Argikeeles nimetataksegi avalikku koosolekut meeleavalduseks. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.
Kas meeleavalduse pidamiseks peab taotlema luba?
VASTUS: Meeleavalduse pidamiseks ei pea taotlema luba. Mitte kellelgi ei ole õigust nõuda meeleavalduse korraldamiseks luba.
SELGITUS: Põhiseadusest tulenev üldpõhimõte on see, et meeleavalduste pidamiseks ei pea keegi luba taotlema. Põhiseadus ütleb seda paragrahvis 47 selgesõnaliselt: „Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada."
Kui korrakaitseseadus sätestab, et teatud puhkudel peab meeleavalduse eelnevalt politseis registreerima, siis ei tohi seda segi ajada loa taotlemisega. Ei politsei ega keegi teine ei tohi kunagi nõuda meeleavalduse pidamiseks – pigem on tegu kohustusega üksnes teatud puhkudel politseid meeleavaldusest teavitada.
Kas meeleavalduse pidamiseks peab selle eelnevalt politseis registreerima?
VASTUS: Üldjuhul ei ole kohustust politseid meeleavaldusest teavitada.
SELGITUS: Üldpõhimõttena on korrakaitseseaduse paragrahvis 67 sätestatud, et avaliku koosoleku (meeleavalduse) pidamiseks ei ole kohustust sellest eelnevalt politseid teavitada.
Selle põhiseadusest tuleneva põhimõtte olulisust toonitas seadusandja ka korrakaitseseadust vastu võttes selle seletuskirjas, selgitades, et registreerimise kohustust ei tohi tõlgendada ja rakendada viisil, mis teeks sellest sisuliselt loa taotlemise kohustuse. Varasemat kehtinud seadust kritiseeriti, öeldes et „praegune koosolekute registreerimise süsteem, mille kohaselt avaliku koosoleku korraldamine on keelatud ja karistatav, kui koosoleku teadet ei registreerita, muudab teate oma olemuselt lähedaseks loale."
Mis puhul peab meeleavalduse politseis registreerima?
VASTUS: Siseruumes toimuva meeleavalduse peab politseis registreerima (korrakaitseseaduse paragrahv 67) üksnes juhul, kui selle korraldamine eeldab liikluse ümberkorraldamist. Välistingimustes toimuva meeleavalduse peab politseis registreerima, kui see:
- eeldab liikluse ümberkorraldamist
- või soovitakse kasutada heli- või valgustusseadmeid
- või soovitakse püstitada mingi suuremõõtmeline rajatis (telk, lava vms)
- või meeleavaldus võib takistada mõne hoone või rajatise tavapärast kasutamist.
SELGITUS: Meeleavaldust registreerides on mõistlik kuulata ära politsei asjatundlikud soovitused. See aitab tagada osalejate ohutust, nt kuidas arvestada liiklusega. Samuti võib loota, et politseipatrulli kohalviibimine meeleavaldusel aitab talitseda võimalikke provokaatoreid (nt keegi haarab korraldajalt mikrofoni ning keeldub seda tagastamast).
Heliseadmeteks loetakse nt igasugused elektrilised helivõimendusseadmed, nt mikrofoniga ruupor, kõlariga mp3-mängija vms. Registreerimata meeleavaldusel tuleks nende kasutamisest hoiduda.
Korrakaitseseaduse paragrahvi 67 kohaselt ei pea seaduses sätestatud 4-päevasest etteteatamise tähtajast kinni pidama, kui meeleavalduse pidamise vajadus on kiireloomuline. Sel juhul peab politseid teavitama esimesel võimalusel.
Kas ka iseeneslikult kogunenud meeleavaldusest peab politseid teavitama?
VASTUS: Iseeneslikult kogunenud koosolekust ei pea politseile teatama.
SELGITUS: Korrakaitseseaduse paragrahvis 67 on veel üks oluline põhimõte – iseeneslikult kogunenud koosolekust (ehk spontaankoosolekust) ei ole vaja eelnevalt politseile teatada (lõige 3). Sel juhul tuleks jälgida, et oleks tagatud kõigi kohalviibijate ohutus. Näiteks peaksid kõnniteel seisvad meeleavaldajad jälgima, et ka möödakäijad mahuksid kõnniteele ega peaks astuma sõiduteele.
Täpsed juhised avaliku koosoleku registreerimiseks leiab korrakaitseseaduse paragrahvist 68.
Kas meeleavaldusel peab olema korraldaja?
VASTUS: Jah, üldjuhul peab (ka registreerimata) meeleavaldusel olema korraldaja.
SELGITUS: Erandiks reeglist on korrakaitseseaduse paragrahvis 67 nimetatud spontaankoosolekud, mis on definitsioonist tulenevalt spontaansed ehk isetekkelised ehk saanud alguse ilma korraldamise ja korraldajata.
Korrakaitseseaduse seletuskirjas (mis on olulise allikas seaduse tõlgendamiseks) on selle kohta selgelt kirjutatud: „Kuna spontaanne avalik koosolek on tekkinud iseeneslikult ja kiire vastusena aktuaalsele ühiskondlikule probleemile, ei ole sellisel koosolekul organisatsiooni ega sellest tulenevalt ka korraldajat, kes saaks kogunemisest ette teatada."
Millised on meeleavalduse korraldaja ja meeleavaldustest osavõtjate kohustused?
VASTUS: Korraldaja peab tagama meeleavalduse rahumeelsuse ning kohalviibijate ohutuse.
SELGITUS: Korrakaitseseaduse paragrahvi 64 kohaselt on avaliku koosoleku ehk meeleavalduse korraldaja ennekõike kohustatud tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse.
Samuti peab korraldaja tagama, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed (nt plakatid) ei ohusta koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda. Korraldaja on kohustatud hoolitsema ka selle eest, et pärast avaliku koosoleku lõppemist koristataks selle pidamise kohast koosoleku tõttu tekkinud jäätmed.
Korrakaitseseaduse paragrahvist 65 tuleneb koosoleku korraldaja kohustus määrata piisav arv korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid, juhul kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist.
Ühtlasi on koosoleku korraldajal õigus kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma. Koosolekust osavõttev isik on kohustatud sellistele korraldustele alluma ja täitma koosoleku korraldaja või korrapidaja korraldusi korra tagamiseks koosolekul (KorS § 66). Kui meeleavaldusel viibib kohal politseipatrull, võib korraldaja paluda abi oma seadusliku nõudmise täitmiseks.
Kas korraldajal on kohustus mõnel puhul meeleavaldus lõpetada?
VASTUS: Jah, olulise vahetu ohu või jämeda seaduserikkumise puhul on korraldaja kohustatud meeleavalduse viivitamatult lõpetama.
SELGITUS: Korraldaja peab koosoleku viivitamatult lõpetama, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või kui koosoleku ilmnevad tunnused, mis teevad sellest keelatud koosoleku korrakaitseseaduse paragrahvi 62 tähenduses (nt keegi osalejatest kutsub üles vägivaldselt riiki kukutama või õhutab vihkamist ja vägivalda või kutsub üles panema toime kuritegusid).
Kas Tallinna linnavõimult tuleb meeleavalduse pidamiseks luba taotleda või linna sellest teavitada?
VASTUS: Meeleavalduse korraldamiseks ei pea mitte keegi taotlema eelnevat luba – ei politseilt ega kohalikult omavalitsuselt.
SELGITUS: Tallinna linnalt tuleb taotleda luba avaliku ürituse korraldamiseks, mitte aga avaliku koosoleku ehk meeleavalduse pidamiseks. Nagu eelnevalt selgitatud, on avalik üritus avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek (KorS § 58 lõige 3).
Teisalt on asjakohane suurema meeleavalduse korraldamisel kuulata ära linna esindajate soovitused. Näiteks tipptunni ajal ühel ristmikul tekkiv liiklusseisak võib häirida liiklust kogu kesklinnas. See võib omakorda takistada operatiivsõidukite (päästeamet, kiirabi, politsei) liikumist kiire väljakutse puhul.
Kas meeleavaldusel võib musitseerida?
VASTUS: Jah, igal meeleavaldusel võib musitseerida. Üksnes juhul, kui soovitakse seejuures kasutada helivõimendust või elektrilisi muusikariistu, peab meeleavalduse eelnevalt registreerima.
SELGITUS: Meeleavaldustel võib oma meelsust väljendada nii sõnas (kõned ja muud sõnavõtud), kirjas (loosungid, flaierid, voldikud) kui ka helis (nt laulmine, pillimäng vms). Loomulikult tuleb seda tehes arvestada avalikus kohas käitumise üldnõuetega (vt KorS § 55).
Teadaolevalt nõudis politsei aprillis 2021 Vabaduse väljakul toimunud registreerimata meeleavaldusel akustilise muusika esitamise lõpetamist, viidates Tallinna linnas kehtivale korrale. See nõudmine, mida hiljem korrati PPA Põhja prefektuuri Facebooki lehel, oli selgelt ebaseaduslik, sest Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra paragrahv 3 sätestab kohustuse vanalinna muinsuskaitsealal (mille hulka kuulub ka Vabaduse väljak) muusika avalikuks esitamiseks loa taotlemiseks üksnes juhul, kui korraldatakse avalikku üritust (st meelelahutuslikku sündmust, nt tänavamuusiku esinemine). Nimetatud kord sätestab selgesõnaliselt, et nõue ei kehti avaliku koosoleku ehk meeleavalduse puhul – kogu nimetatud määrus reguleerib vaid avalikesse üritustesse, mitte avalikesse koosolekutesse puutuvat.
Seega ei ole pädev politsei seisukoht, et Vabaduse väljakul või mujal Tallinna vanalinna muinsuskaitsealas toimuvatel meeleavaldustel ei tohi eelnevalt linnavalitsuselt luba saamata musitseerides meelsust väljendada. Vastupidisest seisukohast lähtuvad korraldused ja toimingud on seega ebaseaduslikud. Niisugust järeldust ei muuda see, kas jutt käib registreeritud või registreerimata meeleavaldustest – meeleavaldustesse puutub õiguslik regulatsioon on üks ja sama.
Kas politseil on õigus meeleavaldusel viibivatelt inimestelt nõuda isikut tõendavaid dokumente?
VASTUS: Politseil ei ole üldjuhul õigust nõuda meeleavaldusel viibivalt inimeselt isikut tõendavat dokumenti.
SELGITUS: Üldreeglina puudub kodanikel kohustus endaga isikut tõendavaid dokumente kaasas kanda. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustus kehtib vaid erijuhtudel, mil on tarvis tõendada teatud eriõiguste omamist – näiteks mootorsõiduki juhtimisel või relvakandmisel.
Korrakaitseseaduse paragrahvis 32 lõige 1 on sätestatud, et politsei võib isikut tõendava dokumendi alusel või muul õiguspärasel viisil tuvastada isikusamasuse üksnes juhul, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seega lihtsalt ilma seaduses kirjeldatud mõjuva põhjuseta ei ole politseil õigust nõuda kelleltki isikut tõendavate dokumentide esitamist või muul moel isikusamasust tuvastada.
Oma 17.05.2021 vastuses SAPTK 14.04.2021 selgitustaotlusele märkis PPA, et „isikusamasus tuvastatakse ka näiteks juhtudel, kui on kahtlus, et isik rikub korda, on juba rikkunud korda või isikul võib olla andmeid korrarikkumise kohta."
Igal juhul peab oht, mille ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks isikusamasuse tuvastamist nõutakse, olema reaalne ja märkimisväärne. Kindlasti ei saa sellise ohuna kvalifitseeruda näiteks koroonaviiruse levik ühiskonnas, millele viidates nõudis politsei 11. aprillil 2021 Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel inimestelt nende isikusamasuse tuvastamist.
Politseinikul on kohustus isikut tõendava dokumendi nõudmisel selgitada oma nõude seaduslikku alust, näiteks millise õigusrikkumisega on nõue seotud ning mille põhjal ta peab toimunut (nt laulmist meeleavaldusel) õigusrikkumiseks. Juhul, kui meeleavaldajal ei ole isikut tõendavat dokumenti kaasas, piisab oma nime, sünniaja (või isikukoodi) ja elukoha teatamisest. Seda võib teha kohapeal ning selleks ei pea minema politseinikuga kaasa. Politsei võib meeleavaldaja viia isikusamasuse tuvastamiseks politseibussi üksnes juhul, kui vajalik vahetu või olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.
Kas politseil on õigus inimesi meeleavaldustelt eemaldada?
VASTUS: Politsei tohib inimesi meeleavalduselt eemaldada üksnes mõjuval seaduslikul põhjusel.
SELGITUS: Korrakaitseseadus ütleb paragrahvis 71, et politsei võib eemaldada koosolekult isiku, kui see on vältimatu ja vähem riivav meede kui koosoleku lõpetamine ning kui (a) eemaldatavast isikust lähtub vahetu kõrgendatud oht, (b) tema käitumises ilmnevad keelatud koosoleku tunnustele vastavad asjaolud (vt KorS § 62 – üleskutsed riigikukutamisele, vägivallale või kuritegudele jms) või (c) on vaja tõrjuda vahetu oht eemaldatava isiku elule või kehalisele puutumatusele ja seda ei ole võimalik tõrjuda, kohaldades muud meedet, välja arvatud koosolekut lõpetades. Seadus ütleb paragrahvi 71 teises lõikes, et isiku eemaldamiseks koosolekult on politseil õigus kasutada vahetut sundi (ehk füüsilist jõudu, erivahendit või relva – vt täpsemalt KorS § 74) nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu (aga mitte kauem).
Millistel tingimustel on politseil õigus keelata meeleavalduse pidamine või see laiali saata?
VASTUS: Politsei võib mõjuval põhjusel kohustada muutma meeleavalduse toimumise aega või kohta.
SELGITUS: Korrakaitseseaduse paragrahvi 72 kohaselt võib politsei meeleavalduse pidamise keelata, kui koosoleku korraldaja ei nõustu vastavalt politsei seadusjärgsele ettekirjutusele muutma koosoleku toimumise aega või kohta (nt on varem esitatud teade teise sündmuse või meeleavalduse toimumisest samas kohas).
Vastavalt korrakaitseseaduse paragrahvile 73 võib politsei anda koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui koosoleku pidamine on keelatud või kui koosolekut peetakse koosoleku pidamiseks keelatud kohas.
Ühtlasi võib politsei anda koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui (a) koosoleku korraldaja ei järgi koosoleku läbiviimisel talle seaduse alusel pandud piirangut (nt koosoleku aja ja koha või korrapidajate hulga osas), (b) koosoleku pidamine tekitab vahetu kõrgendatud ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades või (c) koosolekust osavõtjate elu või kehalist puutumatust ähvardab vahetu oht, mida ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.
Seadus lisab, et kui eelnevalt kirjeldatud korralduse andmine koosoleku korraldajale ei ole võimalik või ei anna tulemusi, võib politsei anda korralduse koosolek lõpetada otse koosolekul osalevatele isikutele.
Eelnevalt nimetatud juhtudel võib politsei takistada isikute kogunemist koosoleku pidamise kohta. Kui aga koosolekul osalev isik ei täida korraldust lõpetada koosolek, võimaldab seadus tema suhtes kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on koosoleku laialisaatmiseks vältimatult vajalik.
Kas kodanikul on õigus nõuda, et talle korraldust andev politseinik end eelnevalt identifitseeriks?
VASTUS: Jah, kodanikul on õigus nõuda, et talle korraldust andev politseinik ütleb oma nime ning nõudmisel esitab oma ametitõendi.
SELGITUS: Korrakaitseseadus ütleb paragrahvis 11 (lõige 1), et „riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse paragrahvis 36 nimetatud asjaolude kohta."
Lisaks on samas paragrahvis sätestatud (lõige 2), et politseiametnik võib eelnevalt osutatud kohustuse täitmist edasi lükata „nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks." Samuti on kõnealuses paragrahvis öeldud (lõige 3), et „ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik." Näiteks kui meeleavaldaja istub sõiduteel ning keeldub politseiniku korraldusel lahkumast, siis politseinik tohib ta kasvõi füüsilist jõudu kasutades teelt eemaldada ega pea eelnevalt ennast tutvustama ning selgitama seadusrikkumise olemust või olukorra ohtlikkust.
Rahumeelse meeleavalduse puhul on raske ette kujutada olukorda, kus need erandid võiksid rakenduda – rakenduda võiksid need vaid juhul, kui tegu on ulatuslike korratuste mahasurumisega.
Enamasti kannavad politseinikud oma vormil nimesilti. Teatud taktikalistel kaalutlustel võidakse nimesilt asendada numbriga (seda võib teha toetudes siseministri määruse „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus" §-le 31 lg 5). Aga isegi taoline politseinik on kohustatud nõudmisel esitama ametitõendi.
Kas politsei võib keelata meeleavaldustel loosungite kasutamise?
VASTUS: Igal meeleavaldusel tohib kasutada loosungeid (plakateid). Politsei tohib keelata üksnes selliste loosungite kasutamist, mille sõnum rikub seadust.
SELGITUS: Kodanikel on alati õigus kasutada meeleavaldustel loosungeid, sõltumata sellest, kas meeleavaldus on registreeritud või mitte. Siiski võib politsei keelata meeleavaldustel selliste loosungite kasutamise, mis on vastuolus avaliku korraga. Tulenevalt avalikus kohas käitumise üldnõudeid reguleeriva korrakaitseseaduse paragrahvis 55 sätetatust võib keelata selliste loosungite kasutamise, mis on teiste inimeste suhtes solvavad, hirmutavad või ähvardavad või mis on ebasündsad. Seejuures on politseiametnikul, kes keelab mingi loosungi kasutamise, kohustus selgitada, milles seisneb plakati sõnumi ebaseaduslikkus.
Meeleavalduse korraldaja peab aga tagama, et kasutatavad loosungid, plakatid või muud vahendid ei oleks kohalviibijatele füüsiliselt ohtlikud.
Kas kodanikel on õigus kutsuda inimesi meeleavaldustest osa võtma?
VASTUS: Jah, igaüks tohib ise meeleavaldusel osaleda ja kutsuda osalema teisi inimesi.
SELGITUS: Isikud, kes ei ole koosoleku korraldajad, võivad väljendada oma seisukohti ja arvamusi vabalt, lähtudes eeldusest, et koosolekut peetakse kooskõlas kehtiva õigusega.
Põhiseaduse paragrahvis 45 on sätestatud väga oluline sõnavabaduse põhimõte, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tõsi, sama põhiseaduse paragrahv ütleb teises lauses, et kõnealust õigust on lubatud piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks, aga reaalselt ei eksisteeri ühtegi normi, mis keelaks esitada üleskutseid osaleda seaduslikul meeleavaldusel.
Oluline on siiski tähele panna karistusseadustiku paragrahvis 265 sätestatut, mille kohaselt võib keelatud avaliku koosoleku korraldamise või sellisel koosolekul osalemise üleskutse eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Keelatud avaliku koosoleku all on silmas peetud korrakaitseseaduse paragrahvis 62 sätestatut, mille kohaselt on keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, mis õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.
Millistel tingimustel võib politsei meeleavaldusest osa võtvaid inimesi kinni pidada?
VASTUS: Politsei tohib meeleavaldusel osalejaid eemaldada üksnes olulise ohu puhul või kuriteo ärahoidmiseks.
SELGITUS: Politseil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (KorS § 32 lg 4). Lisaks, võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 46 lg 1).
Seega võib pidada ebaseaduslikuks aprillis 2021 Tallinna kesklinna meeleavaldusel toimunut, kui politseinik pidas kodaniku meeleavaldusel kinni ning võttis talt mitmeks tunniks vabaduse, kuna ta kasutas akustilist muusikainstrumenti.
Kas politsei peab tutvustama kinnipeetud isikule tema õigusi?
VASTUS: Jah, politsei on kohustatud arusaadavalt selgitama kinnipidamise põhjusi ja kinnipeetu õigusi.
SELGITUS: Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele.
Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest oma esindajale (KorS § 46 lg 2). Politseiametnik on kohustatud kinnipidamise kohta koostama protokolli (KorS § 12). Kinnipeetul on õigus nõuda, et protokoll kirjeldaks, milliseid tema õigusi on talle tutvustatud.
Kas politsei võib meeleavaldusel osalevatelt inimestelt nende asju ära võtta?
VASTUS: Politsei tohib tõtta meeleavaldajalt ära üksnes sellise asja, millega kaasneb otsene oht või mida kasutatakse korrarikkumiseks.
SELGITUS: Politseil on õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 52 lg 1). Hoiule võetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiule võtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada (KorS § 52 lg 4).
Muidugi peab isikult asja äravõtmiseks olema mõjuv põhjus, millist kindlasti ei eksisteerinud näiteks siis, kui 9. aprillil 2021 võttis politsei Ardi Allikmetsalt ära talle kuuluva piimamannergu, mida ta meeleavaldusel oma meelsuse väljendamiseks metallpulgaga toksis.
Kas politsei tohib nõuda meeleavaldusel kinnipeetud isiku lahti riietumist?
VASTUS: Politsei tohib üldjuhul teha turvakontrolli vaatlemise või kompimise teel.
SELGITUS: Politseil on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise või kompimise teel (KorS § 47) ja sedagi vaid juhul, kui see on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või on vajadus toimetada isik politseijaoskonda.
Isiku lahtiriietamine on lubatav üksnes olulisel põhjusel (KorS § 48) – kui on alust arvata, et isikul on kaasas ese või aine, mille võib võtta hoiule või konfiskeerida. Kindlasti ei ole kinnipeetud isiku lahti riietamine lubatud vastassugupoole esindaja juuresolekul, rääkimata selle läbiviimisest vastassugupoole esindajaks oleva politseiametniku poolt (Kors § 48 lg 2). Nimetatud põhimõte tuleneb ka korrakaitseseaduse paragrahvist 9 lõige 2, mis ütleb, et isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.
Kuna nii turvakontroll kui läbivaatus (lahtiriietamine) on lubatavad üksnes teatud tingimustel, on kinnipeetul õigus nõuda, et talle tutvustataks tema õigusi, põhjendataks toimingute vajalikkust ning öeldu kirjutataks ka protokolli.
Kui pikaks ajaks võib meeleavaldusel osalevaid inimesi politsei poolt kinni pidada?
VASTUS: Isikuid võib kinni pidada kuni 48 tunniks.
SELGITUS: Vastavalt väärteomenetluse seadustiku paragrahvile 44 on lubatud isik, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, kuni 48 tunniks kinni pidada, kui ta püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida – kui ei eksisteeri ühtegi neist tingimustest, siis isikut kinni pidada ei või. Kui selgub, et juba kinni peetud isikut ei ole tegelikult põhjust kinni pidada, tuleb ta vabastada viivitamata.
Kas meeleavaldustel politseinike solvamise eest võib inimesi karistada?
VASTUS: Jah, politseiniku solvamine on karistatav väärtegu.
SELGITUS: Kehtiv õigus näeb karistusseadustiku paragrahvis 275 ette, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega võib isikuid väärteomenetluse korras karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Paljudel puhkudel on politseinikud oma kohalviibimisega olnud meeleavalduste läbiviimisel toeks. See aitab eemal hoida võimalikke provokaatoreid ning annab korraldajatele kindlustunnet, et ootamatus olukorras on võimalik abi paluda.
Igal inimesel, kellele politseinik esitab korralduse, on õigus nõuda, et ametnik nimeliselt tutvustaks ennast ning põhjendaks oma korralduse sisu. Kui politseinik esitab selgelt ebaseadusliku korralduse, tuleb seda talle viisakalt selgitada. Edaspidiste võimalike vaidluste vältimiseks võib olla asjakohane teha ise või paluda juuresolijatel teha vestlusest heli- või videosalvestus.
Juhul, kui meeleavaldusel osalejale tundub, et politsei on rikkunud tema õigusi, võib küsida nõu ja abi meeleavalduse korraldajalt. Võibolla oli samal meeleavaldusel teisigi sarnaseid juhtumeid. Sel puhul oleks ühine pöördumine oma õiguste tagamiseks ja rikkujate korralekutsumiseks tõhusam. Ka Politsei- ja Piirivalveameti huvides on see, et ametnikud aitaksid kaasa korra tagamisele, mitte rikkumisele.
Kas meeleavaldusel viibijatel on lubatud politsei tegevust filmida?
VASTUS: Jah, meeleavaldusel viibijad võivad meeleavalduse raames toimuvat vabalt jäädvustada, tehes nii helisalvestisi, videosalvestisi kui ka pilte.
SELGITUS: Politseil ei ole õigust seda keelata (vt isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 11). Samas peaks politsei tegevust videosse jäädvustades hoidma piisavat distantsi, et filmist ei saaks käsitleda politseiametnike ülesannete täitmise takistamisena või ohuna politseiametnikele.
Eraldi küsimus on see, kas ka politsei poolt kinnipeetud isik võib näiteks politseibussis viibides toimuvat video- või helisalvestada. Korrakaitseseaduses ei ole sätestatud keeldu seda teha. Näiteks korrakaitseseaduse paragrahvis 12 lõige 3 on sätestatud politseile järgmine kohustus: võimaluse korral rahvahulga suhtes vahetu sunni kasutamine videosalvestatakse ning salvestis säilitatakse samadel alustel meetme kohaldamise protokolliga.
Võib järeldada, et juhul kui politsei põhjendatult ei keela isikul olukorra filmimist, siis on see lubatud. Kas politseil on õigus niisuguse olukorra filmimist või helisalvestamist keelata – ja kui on, siis millistel tingimustel –, see küsimus on vaieldav ja vajab täiendavat analüüsi.
Kas relvaluba omavatel isikutel on lubatud meeleavaldusel relva kanda?
VASTUS: Ei, see ei ole lubatud.
SELGITUS: Relvaseadus ütleb paragrahvis 50 lõige 3, et relva ja laskemoona on keelatud kanda koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.
Kas seadusliku meeleavalduse läbiviimise takistamine on karistatav?
VASTUS: Jah, on küll – tegu on kuriteoga.
SELGITUS: Karistusseadustiku paragrahvis 158 on sätestatud, et "seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise või selle vägivaldse laialiajamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega."
Ilmselgelt kehtib see norm mitte ainult meeleavalduse läbiviimist takistada püüdvate tavakodanike, vaid ka politseiametnike suhtes. See tähendab, et kui politseinikud takistavad oma volitusi ületades seaduslikult korraldatud meeleavalduse läbiviimist, muutes meeleavalduse läbiviimise võimatuks, võib ka nende suhtes algatada kriminaalmenetluse.
Kõik ülalpool kirjutatu lähtub Eesti Vabariigis kehtivast õigusest 27. mail 2021. Õigus on teatavasti ajas muutuv ja sellega seonduvalt võib muutuda ka õiguslik regulatsioon, millele on eelnevas toetatud. Tulevikus tasub seda antud tekstis kirjutatut hinnates silmas pidada.