Lõuna-Sudaanis oli ainuüksi 2018. aasta esimeses pooles teavitatud ligikaudu 2300 seksuaalvägivalla juhtumist, suurem osa vägistatuid olid naised ja tüdrukud. Enam kui 20 protsenti ohvritest olid lapsed. Kui me räägime sõjakollete põgenike kannatustest ja nende võõrustamise vajadusest Eestis, siis oleks kuidagi loogilisem, kui siia saabuks Sudaanist mõni vägistatud ohver – laps või naine. Aga meie riik annab varjupaika hoopis vägistajatele. Mida põrgut teeb Eestis koolitüdruku vägistanud sudaanlane Muhammad Ibrahim Uthman, küsib Ivan Makarov.
„Rass on kõik, pole muud tõde, ja iga rass, kel on ükskõik sellest, et ta kannatab veresegunemise tagajärjel, peab langema" – Benjamin Disraeli, Suurbritannia juudist peaminister, krahv ja kirjanik
3. detsembril 2018. aastal teatasid kolme ÜRO agentuuri juhid, et viimase 12 päeva jooksul vägistasid relvastatud mehed, ka vormirõivais, Lõuna-Sudaani Bentiu linna lähedal ligikaudu 150 naist ja last. ÜRO esindajad kutsusid Lõuna-Sudaani võime üles kurjategijaid karistama. Organisatsioon Piirideta Arstid teatas, et ainuüksi nädalala jooksul vägistati 125 naist ja tüdrukut, kes jalutasid abiorganisatsioonide toidujagamispunktidesse. „Kolme Lõuna-Sudaanis viibitud aasta jooksul pole ma näinud nii hüppeliselt kasvanud seksuaalkuritegude ohvrite arvu, kes saabuvad meditsiinilise abi saamiseks meie juurde," ütles organisatsiooni arst Ruth Okello. ÜRO peasekretär Antonio Guterres tegi avalduse, milles märkis: „Need võikad rünnakud on häiriv meeldetuletus sellest, et tsiviilisikute olukord on seal kohutav, eriti naiste ja laste jaoks." Guterres kutsus üles karistama vägistajaid.
Lõuna-Sudaanis oli ainuüksi 2018. aasta esimeses pooles teavitatud ligikaudu 2300 seksuaalvägivalla juhtumist, suurem osa vägistatuid olid naised ja tüdrukud. Enam kui 20 protsenti ohvritest olid lapsed. ÜRO andmetel on tegelikud numbrid aga tunduvalt suuremad, sest valdav enamus vägistatutest nendega juhtunust koledast teost ei teata.
Kui me räägime sõjakollete põgenike kannatustest ja nende võõrustamise vajadusest Eestis, siis oleks kuidagi loogilisem, kui siia saabuks Sudaanist mõni vägistatud ohver – laps või naine. Aga meie riik annab varjupaika hoopis vägistajatele. Mida kuradit teeb Eestis vägistajast sudaanlane Muhammad Ibrahim Uthman? Missugune Eesti ametnik määras talle põgenikustaatuse ja kui suur irve oli sel hetkel mõlema poole nägudel? Harju maakohus kuulutas nädalapäevi tagasi kohtuotsuse, millega karistas Tallinnas taksojuhina tegutsenud Muhammad Ibrahim Uthmani Eesti koolitüdruku vägistamise eest nelja-aastase vangistusega. Siin ennegi vägivaldselt käitunud ja tapmisähvardusi jaganud „põgeniku" võimalikku Eestist välja saatmist kohus ei otsustanud, seda arutatakse uuesti sudaanlase vanglast vabanemisel. Kohus selgitas, et Uthmani vabanemise järgselt tuleb tema riigist välja saatmiseks anda hinnang ka olukorrale, mis valitseb sel hetkel Sudaanis.
Kas meie humaanne kohus muretseb sudaanlastest vägistajate pärast rohkem, kui nende naiste ja laste pärast, keda nad Sudaanis ja nüüd ka Eestis vägistavad?
Kohtus aitas vägistajast taksojuhti araabia keele tõlk, sest kuigi klient olevat kuningas, on meil kujunenud praktika, kui tumedama nahavärviga teenindaja ei peagi valdama ei riigikeelt ega teisi kohalikke keeli. See on kindlasti sallivusrassism, kuna tumedanahalisi peab meie riik millegipärast ajukääbikuteks, kellele laienevad mingid teised reeglid, sest nad ei ole võimelised õppima. Punases Nike dressis Sudaani vägistaja kohtuotsusega ei nõustunud, kuna purjus naised olevat teda ise tahtnud. Ehk parafraseerides ümber tuntud nalja, „pole olemas koledaid Uhtmaneid, on ainult vähe viina". Seekord nägi protsess välja nii, et tõprast taksojuht viis purjus neiu enda koju Mustamäele ja vägistas seal korduvalt, tehes koolitüdrukust oma voodis ka pilte. Vägistamisele eelnevalt oli neiu süütu, mis räägib selget keelt sellest, et tegemist on oma eraelus tagasihoidliku ja aruka koolilapsega.
Seega mõistis kohus vägistamises süüdi juba teise Tallinna mustanahalise taksojuhi, sest selle aasta aprilli lõpus jõustus kohtuotsus, millega Tallinnas taksojuhina tegutsenud egiptlane Eldesouky mõisteti süüdi naisreisija vägistamises. Eldesouku on siis Uhtmani mitmekordne kolleeg – aafriklane, taksojuht ja vägistaja. Lõuna-Aafrika Vabariigi naiskohtunik Mabel Jansen kirjutas, et vägistamine on osa mustanahaliste kultuurist. Küsitlustulemuste põhjal on koguni 37,4% küsitletud LAVi meestest tunnistanud, et nad on elu jooksul vähemalt korra naise vägistanud. Seega kui me võõrustame ülalmainitud „kultuuri" esindajaid Eestis, siis vastavalt sellele statistikale vähemalt iga kolmas tuleb siia kogenud vägistajana. Selles valguses oleme me dilemma eest: kas olla poliitkorrektne ja mitte rääkida sellest, et iga kolmas siia tulnud ühe konkreetse nahavärviga mees võib kujutada ohtu meie naiste ja lastele, või hoolida seda riiki üles ehitanud ja korras hoidvate inimeste peredest, oma naistest ja lastest ning hoiatada neid võimaliku ohu eest, rääkides nii, nagu asi on.
Viimaste kohtuotsuste kontekstis ei kõlagi riigikogu liikme Uno Kaskpeiti suust kõlanud küsimus Bolti kaadripoliitika kohta mingi ketserlusena. Küsimuse vorm ei olnud täiuslik ega poliitkorrektne, aga kas naiste vägistamine mustanahaliste „põgenike" poolt Eestis on siis täiuslik ja poliitkorrektne? Samu küsimusi esitavad reaalelus ka paljud valijad, kes hakkavad varsti jälle oma hääli loovutama. Nende hääled kõlbavad teile küll, aga siis kuulake vahetevahel ka nende häält. Muuseas selgus, et Uno Kaskpeit on endine piirivalveameti piiriosakonna ülem ja piirivalvekolledži direktor, Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler, kes on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkoolis Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuse ja omab Tallinna ülikooli sotsiaalteaduste magistrikraadi organisatsiooni käitumise erialal. Nii et haritud ja suurte töökogemustega hinnatud spetsialist, kes on kaitsnud Eestit ja meie rahvast ja keda jääbki Kaja Kallase kompetentsiga ametnikul üle vaid hirmutada trahviga küsimuse esitamise eest, kuna sisuliselt vastata ta ühelegi küsimusele ei mõista.
Rahvasaadiku küsimus, mis oli seotud Bolti kullerite valdavalt Aafrika päritoluga, panebki mõtlema – äkki on see firma mingi järjekordne algeline migratsioonipump ja ega ta tee töövalikuid nahavärvi järgi ehk rassistlikel ajenditel? Ja mis roll on sellise olukorra tekkimisel meie agressiivsetest sallivlastest koosnevatel liberaalsetel erakondadel ja süvariigi ametnikkonnal? Aga Bolt on tekitatud olukorraga nii rahul, et tegi riigikogus kõlanud küsimusele vastuseks helde annetuse liberaalsele organisatsioonile SALK, mis arendab poliitika, erakondade rahastamise, kooseluseaduse ja muid tundlikke teemasid. Vasakliberaale toetades saaks boltism edaspidigi vohada: suhteliselt mõttetute teenuste osutamine ja Aafrikast pärit umbkeelsete immigrantide kinnistamine, ka üsna küsitava teenindusviisi abil, sest kihutavate jalgratturite vägi meie kõnniteedel on niigi ebameeldiv turvalisuse probleem. Kui inimesed sõidavad tööle või puhkama-poodlema, on see veel kuidagi mõistetav. Kui aga jalakäijate vahel slaalomi tegemine ja kihutamine ongi nende töö, peaks seda asja kuidagi piirama hakkama.
Ja veel: alles lunis Bolt riigilt abi ja nüüd äkki selgub, et firmal on raha ülearugi, sest annetati immigratsiooni tagantutsitavatele liberaalidele. Ju siis järgmine kord antaksegi Boltile riigiabi? Aasta tagasi ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk idufirma Bolt poolt valitsusele saadetud 50 miljoni eurose rahasoovi kohta, et Bolt peaks kõigepealt peeglisse vaatama ja küsima endalt, kas ta on olnud aus ja seaduskuulekas maksumaksja. „Riik kindlasti toetab raskel ajal oma ettevõtjaid," ütles Kokk. „Selleks on valitsus välja töötanud abinõude paketi… Samas on toetuste saamise eelduseks senine aus ja seadusekuulekas tegevus." Aga on ju ammu teada, et meie liberaalide jaoks raha ei haise. Ka Bolti oma mitte. Muide, kas te teate, mida tähendab Venemaal levinud slängis sõna „болт"? Loodetavasti mitte. Eestlased ja venelased elasid aga seetõttu erinevalt sümpaatse jamaikalase Usain St. Leo Bolti vapustavatele jooksudele: piisas kellelgi öelda „бегущий болт", ja kõige mornimgi televaataja hakkas muigama. Aga see praegu ei puutu asjasse.
Vasakliberaalne peavoolumeedia pani riigikogus kõlanud sõna „neeger" suure kella külge ja ikka veel podiseb, tehes tsetseekärbsest Eesti elevandi. EPL-is ilmus ka „Inimõiguste keskuse ekspertide" nõukogude keskkooli kirjandi tasemel moraliseerimine rassismi teemal, ikka maksumüüri taga, mis on ju antud juhul igati positiivne, sest mainitud „ekspertide" tase, suunitlus ja kasu ühiskonnale on eestlastele juba teada, venelased pole sellisest keskusest enamasti kuulnudki ja seega pakub lugu mingit leiget huvi ehk vaid „rassismi" väidetavatele „ohvritele", kelle pealt rikkaks ei saa, seda enam et nad ei oska eesti keelt ja näiteks sudaani naela (SDG) kurss on hetkel 0,0019 eurot.
Peaminister Kaja Kallas pidas rahvasaadiku poolt kasutatud sõna kohatuks ja mainis, et sarnase väljaütlemise eest sai üks europarlamendi liige trahvi, sest jäeti päevarahast ilma. Õnneks lendas Venemaa kultusfilmi „Vend 2" peategelane Danila Bagrov Chicagosse omal kulul, nii et temalt päevaraha ära võtta ei saakski. Seal Ameerika rannikul toimus ajalooline dialoog: kui venelased õhtul ämbris vähke keetsid ja nende juurde tuli mustanahaline lõngus, kes ütles, et vähid söövad muda, seega on nad must toit ja neid ei tohi süüa, läks Danila vanem vend närvi, et „mis must, vaata ennast, ise oled must, raisk! „Pese-ennast-auklikuks" oled lugenud? Tee et kaod siit!"
Peakangelane tahtis tüli ära hoida ja ütles rahustavalt: „Негр, гоу, гоу!" (Netflix jättis need sõnad filmi tõlkimisel välja). Afroameeriklane läks kohutavalt närvi ja kadus ähvardusi karjudes öhe. Neegrist sutenööri ikke all prostituudina töötanud kiilakas venelanna Marylin ehk Daša ütles, et Danila on teinud suure vea:
– Ilmaaegu sa teda neegriks kutsusid. – Aga kes ta siis on? Mind ju koolis nii õpetati: Hiinas elavad hiinlased, Saksamaal – sakslased, selles, noh, Iisraelis – juudid, aga Aafrikas – neegrid!
Siis tuli solvunud afroameeriklane tagasi koos oma hõimukaaslaste kambaga, kaikad käes, ja virutas kõigepealt vastu ämbrit, kus keesid venelaste poolt ihaldatud vähid. Et mitte saada raskeid kehavigastusi, tulistas Danila õhku ühelt tumedanahalistelt relvaärikatelt julmalt ja veriselt äravõetud püstolkuulipildujast. Ka seekord kadusid neegrid öhe.
Kuna Kaja Kallas pidas sõna neeger solvavaks, siis võiks meie peaministrit võtta kaheks aastaks eksponaadiks KuMu kollektsiooni, sest nii oleks kõigile parem. Kuid meie praegune koalitsioon, sotsidest rääkimata, on niivõrd bolševistlik, et ei saa läbi Majakovskita, kes samuti tahtis kaotada rahvusriigid ja oli marksist-leninist, aga ennäe – sõna „neeger" ta ei peljanud:
Ka siis, kui ma oleksin neeger ja rauk, ma õpiksin vene keelt seni, kuni silma mul kataks must väsinud laug, sest ses keeles kõneles Lenin.