Efektiivsete meetmete rakendamise asemel lastakse Viljandi haiglas põhjendamatult lahti mitmeid häid ja kogemustega töötajaid, kellest mõned on Viljandi haiglat teeninud aastakümneid ja kellel on pensionini jäänud vaid loetud aastad, kirjutab Viljandi haiglast vallandatud töötaja Rain Arst Objektiivile.
Aastavahetusel lõpetas Viljandi haigla töölepingu kõikide töötajatega, kes pole koroona vastu vaktsineeritud. Viljandi haigla vallandatud töötajana ja kohustuslikku vaktsineerimist ebaproportsionaalseks ning põhjendamatuks meetmeks pidavate töötajate esindajana võtan teemat täiendada, et mulle esitatud arvukatele küsimustele vastata ja ka mõtteainet pakkuda. Selguse mõttes olgu öeldud, et järgnevaga ma ei väida, et covidi vastu süstimisest ei võiks konkreetsele inimesele mingit kaitset olla, eriti veel riskigruppi kuuludes, vaid seda, miks vaktsineerimata töötajatele sule sappa löömine on põhjendamatu.
Teame teadusuuringute põhjal ja näeme reaalses elus, et vaktsineerimine iseenesest ei ole pidurdanud koroonaviiruse levikut. Nakkust kannavad vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed üsna ühtemoodi edasi. Marginaalne vahe, mis vaktsineerimise järgselt tekib, ei mängi nii nakkava viiruse puhul sisulist rolli ja kaob juba paari-kolme kuuga.
Eesti meediapildis sagedamini sõna saavad professoridki kinnitavad, et delta tüvi (enamgi siis omikron) on nii nakkav, et saab kõik kätte.
Näeme, kuidas ka ülivaktsineeritud riikides nakatumislained uusi rekordeid teevad. Näeme, kuidas viirus rändab väga kõrge vaktsineerituse tasemega haiglatesse ja hooldekodudesse ka vaktsineeritud töötajate kaudu sisse ja levib seal vaktsineeritud töötajate ja hoolealuste hulgas kui kulutuli.
Septembris kirjutas Postimees, kuidas Hellenurme hooldekodus haigestusid kõik kaitsepoogitud 64 hoolealust ja 14 töötajat (ja kaks hoolealust suri).
Tean Viljandi haigla näitel, kuidas viiruskolded on meil viimastel kuudel pidevalt sees olnud, sissetoojateks on aga kas patsiendid või vaktsineeritud töötajad, sest vaktsineerimata töötajaid on viimased kolm kuud igal hommikul tööle tulles laborantide hoolsate kätega pika pulgaga testitud.
Olulise nüansina võib mainida, et selle kolme kuu jooksul ilmnes minuteada vaid üks positiivne test, kuigi testitavaid oli algul üle saja. Lisaks peavad vaktsineerimata töötajad kandma FFP2 maski, erinevalt poogitud töötajatest, kel on lubatud meditsiinilise tavamaskiga olla.
Kasutage nüüd tervet mõistust ja öelge, kes on tegelikult hoolealuste jaoks ohtlikumad? Aga kes lahti lastakse!?
Viiruskoldeid põhjustasid vaktsineeritud töötajad
Ühes sellises erihooldusosakonnas, kus minagi töötasin ja kus olid pea kõik hoolealused ja töötajad (rohkem kui 90%) vaktsineeritud, tõi viiruse sisse vaktsineeritud töötaja, keda ju hommikuti ei testitud.
Vaid loetud päevadega nakatusid pea kõik kliendid ja töötajad, kes tööle tulid. Oli isegi päevi, kus kaitsepoogitud töötajad viibisid haigena kodus ja viimased kaks süstimata töötajat pidid mitmekordse koormusega mitu ööpäeva ühtejärge töötama, sest nemad olid veel nakatumata. Appi kutsuti vaktsineerimata töötaja isegi teisest osakonnast.
Nagu näha, pole haiglal olnud midagi selle vastu, et kasutada viiruskolletes vaktsineerimata töötajaid, kui häda käes, ent samas lastakse nad jõulukingiks lahti kui kärnased koerad – "nende eneste kaitseks" seejuures. Sisuliselt just seda ju haigla ravijuht 13. detsembri AKs ütleb, väites, et "vaktsineerimata töötajate hommikune testimine kaitseb küll patsiente, aga ei kaitse töötajaid endid".
Sama väitis mulle vallandamisele eelnevat hoiatust üle andma tulnud personalijuht. On näha, et juhtkond on loobunud "patsiendi kaitseks" argumendist. See oleks testimise võimalust arvesse võttes liiga ilmselge vale.
Argumendid kafkaliku absurdi vastu
Kuna see kõik on kafkalikult jabur, võtame ka "töötajate endi kaitseks" väite pulkadeks:
1. Kas me täiskasvanud inimesena vajame endale eestkostjat? Kas me oleme seda palunud? Me teeme ise oma kaalutletud otsused oma terviseriskide ja -valikute osas. Mis ajast on see teisiti?
2. Kas töölt vabastamine kaitseb meid kuidagi nakatumise eest?
3. Töö juures FFP2 maski kandes oleme kaitstumadki kui väljaspool tööaega.
4. Argumendiga "enda kaitseks" tuleks vallandada ka need, kellel on mõni oluline covidi riski tõstev tervisehäda: nt diabeet, kõrge vererõhk, vähi põdemine, krooniliste maksa-, neeru-, südame- või kopsuhaigustega töötajad ja suitsetajad. Need on kõik olulised raskekujulise covidi haigestumise riskid. Nemad on palju suurema isikliku riskiga kui terved vaktsineerimata inimesed.
5. Lahti tuleks lasta ka kõik töötajad, kelle isiklikud tervisevalikud ja -käitumine on haigla juhtkonna meelest vale ja kes neid ei muuda. Kohustuslikud peaksid olema ka vaktsiinid teiste haiguste jaoks. Kui "töötajate enda kaitseks" oleks tegelikult printsiip, millest lähtutakse, peaks juba praegu olema covid-vaktsiini kolmas doos kohustuslik, samuti nagu iga järgnev uute tüvede vastu välja lastav vaktsiin.
6. Millistest isiklikest riskidest me räägime? Statistika näitab, et alla 50-aastasel vaktsineerimata inimesel on suurem risk surra või saada raskeid vigastusi liiklusõnnetuses kui covidit põdedes – sedagi pigem siis, kui on mõned kaasuvad haigused. Miks lastakse lahti hea tervisega töötajad?
7. Nakatumist töö juures on võimalik vältida, kui töötaja kaitseb ennast korrektselt kaitsevahendite ja muude nakkuse levikut tõkestavate meetmetega. Toon näiteks Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna, kus töötajad puutuvad kõige vahetumalt kokku haiglasse tulevate kontrollimata patsientidega. Kahe aasta jooksul, mil meil covid levib, pole seal praktiliselt ükski töötaja töö juures nakatunud. Seega, kõik sõltub töötaja kaitsmisel peamiselt endast: kui korrektselt kasutada isikukaitsevahendeid ja muid nakkustõrje meetmeid.
Sundvaktsineerimise argumendiks toodud printsiip "töötajate eneste kaitseks" ei pea seega paika, kuna vaktsineerimata töötajatel ei võimaldata rutiinse hommikuse testimisega töötamist jätkata.
Töölepingu seadus ja bioloogiliste ohutegurite määrus näeb töölepingu ülesütlemist VIIMASE ABINÕUNA, kui riske ei saa mitte kuidagi teisiti enam maandada.
Meil oli olemas kõigiti toimiv praktika. Minimaalsed riskid, mis vaktsineerimatusega seonduvad, on hommikuse testimise ja FFP2 maski kandmisega kuhjaga tasa tehtud, nii et reaalselt on ohtlikumad vaktsineeritud töötajad.
Paraku tean faktiliselt, et Viljandi haigla vaatab läbi sõrmede paljudele meetmetele, mis tegelikult nakkuse levikut tõkestaksid.
Näiteks ventilatsioon. Uuringud on näidanud, et korralik aktiivne ventilatsioonisüsteem vähendab viiruse levikut kordades. Ometi on Viljandi haigla mitmetes osakondades, kus sees nõrgestatud immuunsusega patsiendid, vanad või katkised ventilatsioonisüsteemid. Ka juba eelnevalt näiteks toodud osakond, kus nakatusid väga kiiresti pea kõik kliendid kui töötajad, on üks sellistest, kus ventilatsioon juba pikemat aega remontimist tahab.
Kummaline on ka see, et isegi koroonalaine kõige ägedamal perioodil lasi Viljandi haigla vabalt toimuda osakondade ülestel koosolekutel ja koolitustel, mida oleks saanud teistmoodi organiseerida või edasi lükata. Näiteks erinevate osakondade töötajatest komplekteeritud grupi-supervisioonid. Tuletõrje õppuseks kutsutakse korraga kohale kogu osakonna personal, selle asemel, et teha koolitusi vahetuste kaupa.
Nimesid ja osakondi nimetamata võin kinnitada, et töötajate maskikandmise ja pindade desinfitseerimise kohustusele vaadatakse nii mõneski osakonnas läbi sõrmede ehk meetmeid, mida formaalsete dokumentide ja avalike avalduste järgi väga rangelt järgitakse, tegelikult eriti ei kontrollita ega järgita.
Miks ei kohustata erihooldusosakondades vaktsineeritud töötajaid kandma efektiivset FFP2 maski? Näiteid võiks tuua veel ja veel.
Kahjuks tuleb tõdeda, et tegelikult efektiivsete meetmete rakendamise asemel lastakse täiesti põhjendamatult lahti mitmeid häid ja kogemustega töötajaid, kellest mõned on Viljandi haiglat teeninud aastakümneid ja kel pensionini on jäänud veel vaid loetud aastad.
Et kohustusliku vaktsineerimise plaan oli enne ja riskianalüüs tehti pärast, sellele viitab asjaolu, et poolametlikult hakati meile rääkima vaktsineerimata töötajate vallandamisest juba poolteist kuud enne riskianalüüsi uuendamist. Kui see viimaks saabus, polnud seal sees mingeid konkreetseid arvutusi tegelike riskide kohta ja kõigile töötajatele, IT-poisist intensiivpalati arstini, lajatati kohustus ühe mõõduga.
Töö kaotuse hirmus on vastu tahtmist ennast vaktsineerida lasknud viimaste kuude jooksul kümneid ja kümneid inimesi, kes on ennast seepärast justkui vägistatuna tundnud. Olen näinud peaaegu pisarateni haiget saanud naisterahvaid, olen näinud meestöötajat, kes ütleb, et tunne on nüüd justkui litsil, olen näinud paljusid, kes kurdavad, et neil lihtsalt ei jää midagi muud üle…sest pangalaenud…sest kardavad, oma vanuse tõttu enam mitte uut tööd leida…sest ameti omandamiseks on investeeritud oma parimad aastad jne.
Paraku ei saanud kohustuslikku vaktsineerimist vastustavad töötajad tööandjalt sisulisi vastuseid oma küsimustele. Muuhulgas esitasime neile riskianalüüsi metoodika kriitika, tõime välja probleemkohad ja küsimused, paraku saime vastuseks vaid hunniku paragrahve, mis pidid andma haiglale õiguse hinnata riske nagu ise tahavad. 30 allakirjutanuga ühispöördumisele ettepanekuga pidada maha usalduslik kohtumine, et tekkinud olukorras konstruktiivset lahendust otsida, palkas haigla meiega suhtlema ülikalli haiglavälise advokaadibüroo.
Kui Viljandi haigla juhtkond pareerib sisulisi küsimusi viidates tuimalt seadustele ja oma riskianalüüsile, siis tuletaks neile siinkohal meelde, et ka teiste haiglate kohta kehtivad samad seadused ja ka neil on riskianalüüsid, aga nagu teame pole ükski teine haigla pidanud seetõttu vajalikuks kohustusliku vaktsineerimise kehtestamist.
Tuletame ka meelde, et Eestis kehtib vaktsineerimisvabaduse põhimõte ja põhiseadus, mille järgi kedagi ei tohi tema tahte vastaselt allutada meditsiinilistele eksperimentidele ega ravile, sealhulgas vaktsineerimisele, v.a erandjuhtudel, kui ta kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu. Seda aga ei ole, nagu eelnevalt juba näitasin.
Viimasel ajal on ajakirjanikud võtnud kasutusele töökiusu mõiste.
Näeme, et Viljandi haigla võtab suuna kõige ehedamale töökiusule, saades sellega üleeestiliselt loogikavaba töökiusu ajalooliseks näiteks.
Koondumises on jõud
Minu sõnum on mõeldud sundvaktsineerimist valeks ja vastumeelseks pidavatele inimestele kõigis asutustes ja ettevõtetes – koonduge! Koonduge, enne kui hilja. Juba täna.
Me Viljandi haiglas jäime organiseerumisega natuke hiljaks. Tunnistan kogenematust. Looge kontaktvõrgustik ja hakake juba praegu arutama, kuidas seista ühtselt oma õiguste kaitsel.
On päevselge, et kui Viljandi haiglas oleks kõigist nendest, kes ei tahtnud tegelikult vaktsineerida, kasvõi 50-80 töötajat seisnud ühtselt sellele vastu, siis haigla poleks saanud kuidagi korraga nii paljusid lahti lasta. Aga nad olid taktikaliselt kavalad, hirmutasid tööst ilma jätmisega juba poolteist kuud enne tegelikku riskianalüüsi kinnitamist ja kasutasid muidki survestusmeetodeid.
Uskmatus ühtsuses peituvasse jõudu ja ette alla andmine – pidades seda mõttetuks võitluseks tuuleveskitega – on eestlase nõrgim lüli.